Kooliaasta algust tumestas kaklus

Risto Mets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peksmine toimus Põltsamaa ametikooli taga asuval aiaga piiratud alal, mida koolipere kutsub suitsunurgaks.
Peksmine toimus Põltsamaa ametikooli taga asuval aiaga piiratud alal, mida koolipere kutsub suitsunurgaks. Foto: Margus Ansu

Nii mõnigi möödunud nädalal Põltsamaa ametikooli hoovis kaasõpilaste peksmisest kuulnud noor peab endamisi aru, kas jääda kooli või mitte. Kohalike rusikakangelaste ähvardused tagasi tulla hirmutavad.

Õpilased võdistavad sündmusest rääkides tänini õlgu. Oma nime ükski neist öelda ei julge, sest mine tea. Jutt on aga üks: kaks noormeest peksti läbi. Seejärel ähvardati teisi lähedalseisnuid uute peksmistega.

Möödunud kolmapäeva õhtul veidi enne kella üheksat kihutas kooli territooriumi sissesõiduteele pandud keelumärgi alt läbi tumedat värvi auto (esialgne info punast värvi Volvost ei leidnud hiljem kinnitust - toim.). Masin sõitis otse üle garaažide parkla ning muruplatsi koolimaja taga asuva aiaga piiratud suitsetamisala juurde. Autost hüppas välja neli kahekümnendates aastates meesterahvast, kes tungisid pikema jututa kallale kahele suitsu teinud ehituse eriala esmakursuslasele.

Kõik see käis üsna kiiresti. Peagi istusid rusikakangelased autosse ning kihutasid tuldud teed minema. Jäljed on muruplatsil näha praegugi.

Kurikaelad teada

Kõik õpilased, kellega Postimees kooli ümbruses rääkis, olid juhtumist teadlikud. Samuti teati sedagi, et peksjad olid kohalikud. Lisaks sellele masinale tiirutavat Põltsamaa kesklinnast kahe ja poole kilomeetri kaugusel Väike-Kamari külas asuva kooli ümber pidevalt ka üks teine kohalike auto.

Konflikte kohalike noorte ja kaugemalt saabunud õpilaste vahel tulevat ette igal sügisel. Siis on kohalikel millegipärast tarvis oma võimu näidata. Tõestada, kes on peremees, rääkisid õpilased. Seni on kokkupuuted piirdunud peamiselt ähvardustega. Enamasti jäävat jõuvahekordade klaarimised sügisesse, seejärel pidid kõik rahunema.

Hirmutamine leiab aset peamiselt pärast kooli, õhtupoolikutel, mil õppurid linna vahel liiguvad. Õpilased teadsid rääkida, et möödunud nädalal tulid needsamad mehed poodi läinud noormeestele ligi ja pakkusid, et ostku telliskivi ära. Kui ära ei osta, saad kiviga vastu pead.

«Meie noortel pole kohalikega konflikte,» kinnitas Põltsamaa ametikooli direktor Viive Kibena, kelle sõnul oli kirjeldatud peksmine siiski ühekordne ja väga kahetsusväärne juhtum. Direktori kinnitusel on vägivallatsejad nii koolile kui ka politseile teada ning ta avaldas lootust, et ründajad saavad karistada seadusega ette nähtud korras.

Kooli ühiselamutes elab umbes 300 noort, kellest paljud jalutavad pärast koolitundide lõppemist Põltsamaale. Kes ostab poest süüa, kes veedab niisama aega.

Kas peksmiseni võisid viia õpilaste ja kohalike noorte kokkupuuted linnas, pole direktorile teada.

Kibena sõnul on kool omalt poolt teinud lisapingutusi turvalisuse tagamiseks. «Korda tagab turvafirma, lisaks on meil oma turvamees ning territooriumi valvavad valvekaamerad,» loetles Kibena, kelle hinnangul võivad õpilased end koolis igati turvaliselt tunda.

Suitsunurka, koolimaja taga aiaga piiratud alale, valvekaamera paraku ei ulatu ning juhtunust täpsema ülevaate saavad anda tunnistajad.

Avaldust pole tehtud

Paraku pole politsei siiani menetlust alustanud, sest kannatanud ei kirjuta avaldust.

«Isikud, kes algselt kaalusid avalduse esitamist politseisse, loobusid pretensioonidest,» ütles Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peitel. Ta lisas, et sündmuskohal käis ka kiirabi, kuid keegi esmaabi ei vajanud.

Pressiesindaja kinnitusel tegi politsei kooli ja kannatanutega suheldes kindlaks juhtumi üksikasjad. Samuti on korrakaitsjatele teada kõik konfliktis osalenud isikud.

Copy
Tagasi üles