Päevatoimetaja:
Emily Lieberg

Sibul ajab tänavu kasvataja nutma

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kolkja sibulakasvataja Miralda Tarakanova ootas eile, nagu see Peipsi ääres sügiseti tavaks, kodu ees uulitsal sibulaostjaid.
Kolkja sibulakasvataja Miralda Tarakanova ootas eile, nagu see Peipsi ääres sügiseti tavaks, kodu ees uulitsal sibulaostjaid. Foto: Sille Annuk

Kolkja, Kasepää ja Varnja uulitsaid ning kuure täidavad sibulad, muist on veel peenraski. Iga päev koduväravas kaupa pakkuvad sibulakasvatajad vaatavad lootusrikkalt iga autot, kuid peatujaid-ostjaid on vähe.

«Mul õnneks palju sibulat pole, no nii tonni jagu,» ütles Peipsiääre vallas Kolkja sibulakasvataja Miralda Tarakanova. «Saak on hea, hind mõistlik, aga ostjaid pole.»

Miralda Tarakanoval on õnnestunud sibulatest ja sibulavanikutest teenida sada eurot. Peipsiääre valla Kolkja, Kasepää ja Varnja külas küsitakse sibulakilost 50 senti, suurem ostja ja kõvem kaupleja saab viis-kümme senti odavamalt.

Möödunud aasta augustis maksis sibulakilo Kolkjas kuni 1,5 eurot ja kolmekilose sibulapatsi eest taheti toona seitse eurot. Eile sai kahekilose patsi kahe, kolmekilose kolme ning oma 60 sentimeetri pikkuse neljakilose sibulavaniku nelja euroga.

Osa kaupa on põllul

«Sibulaga nutad koorides alati,» ohkas Peipsiääre vallavanem Niina Baranina. «Tänavu nutab meie rahvas aga seda müües, sibulat on tonnide kaupa käes. Eks paljud on hakanud endale ise sibulat kasvatama ja paljud ostavad poest odavat välismaist sibulat.» Tartu Sõbra keskuse Maximas maksis eile Hollandis kasvatatud sibula kilo 30 senti.

Ei teagi, mis teha – sibul on ilus suur, seemnest kasvatatud, aga pole kellelegi müüa, ütles uulitsa ääres ostjaid oodanud Fjodor Krehhov, kelle pere on Kolkja üks suuremaid sibulakasvatajaid. «Naabril on kaks tonni sibulat, müüa on saanud ainult sada kilo,» rääkis ta.

Krehhovitel on kas või kohe pakkuda neli tonni sibulat. Poolteist tonni sibulat on peenrast küll üles võetud, aga sinna ooterežiimile jäetud. Sama pilti näeb Kolkjas paljudes majapidamistes.

«Olen siin poolsada aastat elanud, aga sellist asja pole veel olnud, et septembris on sibul peenras,» rääkis Fjodor Krehhov. «Võib juhtuda, et sinna see jääbki, läheb väetiseks.»

Väikeste koguste kaupa

Inimesed on tänavu sibulaga tõesti hädas, tõdes ka Peipsi ääres kasvatatud köögivilja kokku ostva Peipsiveere köögiviljaühistu juht Ingvar Tšiži­kov.

«Telefon on punane, muudkui pakutakse sibulat, aga mul pole seda suures koguses võimalik kuhugi edasi müüa,» rääkis ta.

Laupäeval sõidab Tšižikov Piirissaarele 2–3-tonnise sibulakoorma järele. Tänavu on kokku ostetud kolm tonni sibulat, mullusest saagist läks ühistu kaudu kaubaks ligi 20 tonni.

Peipsiveere köögiviljaühistu kaupleb sibulaga laatadel ning viib seda müügile pealinna Stockmanni ja Tallinna kaubamajja ning Tartusse taluturule.

Märksõnad

Tagasi üles