/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2009/04/28/169987t1h74fb.jpg)
Avalik arutelu Tartu kesklinna tulevikustsenaariumide üle kujunes sõnaohtraks, kuid sõnumivaeseks. Refrääni kordas linnakodanik Kalle Kulbok, kelle meelest paistab traagelniidina läbi soov Ülejõe park hoonestada.
Tartu kesklinna tulevikku saadab umbusk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Algus oli paljutõotav, sest raekojas oli esmaspäeval kohal aktiivseid linnakodanikke, nagu näiteks Kalle Kulbok ja Enriko Talvistu, ning erakondade, ülikooli ja suurettevõtete esindajaid. Ametnikud iseenesest mõista.
Tervitussõnad ühes kõlava mõttega, et kui tugev on süda, nii tugev on Tartu tervikuna, lausus abilinnapea Raimond Tamm.
Tartu Postimees tutvustas arutlemiseks välja pakutud viit arengustsenaariumi läinud nädalal, need kõikusid ühest äärmusest teise.
Parkide kaitsel
Veel kord tutvustas stsenaariume autor ja Geomeedia analüütik Veiko Sepp, kes alustas mõttekohtadele viitamisest. Uuskeskus Tasku ja Zeppelini vahelisel alal on asjatundjate meelest valdavalt ebasõbralik keskkond. Foto juurde Ülejõe pargist esitas ta küsimuse, kui palju peab kesklinn olema mets. Näitas agulimajade pilte, Tigutorni jõevaatega parkimismaja pilti.
Juba esimese stsenaariumi tutvustamise juures viiest teatas Kulbok: «Traagelniit on nii tugevalt välja joonistunud. Eesmärk on Ülejõe park hoonestada.»
Esimese stsenaariumi mõte oli kesklinna rohkem elupaigaks kujundada ja Sepp vastas, et elumajasid tuleks ehitada sinna, kus inimesed elada tahavad, näiteks jõe äärde.
«Kas Toomemäel ei taheta elada, miks sinna ei ehitata?» küsis Kulbok vastu.
Nüüd sekkus sotsiaaldemokraadist geograaf Kadri Leetmaa, kes ütles, et praeguses faasis tuleks rääkida eelkõige kesklinna funktsioonist, aga mitte sellest, kuhu ehitada.
Sellele oponeeris linna planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku, et abstraktselt ja võimalikku uushoonestuse mahtusid näitlikustamata ei saanud erinevate valikute tähendusest aru ka ametnikud.
Kui Kulbok traagelniitidest ka teise stsenaariumi juures rääkima hakkas, viis Sepp selgitava jutu sellele, et kui valida senist tasast arengut järgiv alalhoidlik jätkustsenaarium, tähendab see paraku ka seda, et kesklinna roll järjest väheneb, sest asutused kolivad siit välja. On vaja ettevõtteid ja asutusi ligi tõmmata.
«Kas ei oleks võimalik arendada nii, et ka pargid oleks kaitstud?» küsis Kulbok.
Miks Tartusse üldse tulla
Sama suurena kui Kulbok muret parkide pärast, esitas Sepp muret Tartu kesklinna marginaliseerumise pärast, sest tugevaid argumente, miks kesklinna või Tartusse üldse investeerida või elama tulla, ei ole praegu väga palju. Kui, siis ehk võiks olla ainus tugevam argument võimalikele investoritele värsked ülikoolilõpetajad kui kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud.
Sepp lisas ka – vastates Leetmaa arvamusele, et Tartu kasv paarikümne aastaga 130 000 elanikuni on utoopia –, et olukord pole lootusetu, sest näiteks ülikoolilinnad Lund ja Tampere on oma elanikkonda kasvatanud paarikümne aastaga umbes 30 000 võrra. Tullakse kas maalt või välismaalt.
Juttu oli palju, aga arutelust ei koorunud, millist kesklinna kokkutulnud eelistaksid.
«Signaali ei olnud,» möönis ka Indrek Ranniku.
Kesklinna arengustsenaariumide avalik väljapanek jätkub, nendega saab tutvuda linna kodulehel ja lühikokkuvõtetega Tartu Postimehe veebilehel. Tehtud ettepanekuid tutvustab raad oktoobri alguses.