Kirglik seeneline tassib praegu metsast saaki koju. Lapsed peavad argipäeviti koolis olema, metsa nad ei pääse, küll aga Tartu keskkonnahariduse keskusse seenenäitusele. Eile uurisid Tartu katoliku hariduskeskuse 2. klassi tüdrukud Marie Agathe Laugesaar (vasakult), Margarethe Muischneek ning Anna Mutso klassiõdede ja -vendadega hoolega näituse eksponaate. Muljeid vahetada polnud aega, sest tööd oli palju.
«Seeneaasta on tänavu võrratu,» ütles näituse üks kokkukorjaja, Tartu loodusmaja õpetaja Aire Orula. Seeneliste kolm ekipaaži tõid Jõgevamaalt Kaiu järve äärest, Vapramäelt ja Ahja lähedalt näitusele 181 liiki seeni. Iga seene juures on nimi ja tingmärk, mille järgi saab kindlaks teha, kas seda võib pannile-patta pista või ei.
Seenenäitus on keskkonnahariduse keskuses (Kompanii 10) avatud ka täna ja homme kl 10–18, rohkem ei pea eksponaadid vastu. Täna kl 18 räägib biokeemik Urmas Kokassaar samas huvilistele seentest ja nende toiteväärtusest. Jutuks tuleb ka säilitusviiside mõju seente toiteväärtusele, seente koostoime teiste toiduainetega ning individuaalne tundlikkus.
Kes sellele näitusele ei jõua, võib seenenäitusel silmaringi laiendada reedest pühapäevani kl 10–17 Jõgevamaal RMK Elistvere loomapargi väravamajas tegutsevas looduskeskuses. «Praegu on väga palju kivipuravikke ja igat liiki riisikaid,» rääkis RMK Elistvere looduskeskuse juht Elle Mäerand. «Ka inimestele tundmatut lehter-kukeseent on kõvasti.
Sellest seenest saab tšilli ja vürtsidega moosi, mis
on väga hea liha kõrvale võtta.» Saare kandis elav Elle Mäerand viib näitusele ka kodu juurest ligi neljakilose hiidmuna. Tõtt-öelda on tänavune hiidmuna alles poisike, mullune kodune hiidmuna kasvas 13-kiloseks.