Kaitseminister: ajateenistuse lühendamine pole veel võimalik

Kaitseminister Urmas Reinsalu. Foto: Eesti Kaitsevägi.

Kaitseminister Urmas Reinsalu, mida ütleksite tudengile, kes arvab, et ajateenistus on ajaraisk ning terane inimene võiks kulutada selle aja ülikoolis õppides, et olla ühiskonnale kasulikum muul viisil kui väljaõppinud sõdurina?

Ajateenistus tähendab ka õppimist, seda võikski vaadelda osana haridusteest. Ajateenistuses saadavaid kogemusi ja teadmisi pole võimalik kusagilt mujalt saada. Eestis on reservarmee ja nagu on öelnud Winston Churchill: «Reservist is twice the citizen» - reservväelane on kahekordne kodanik. Ta saab olla ühiskonnale kasulik nii õpitud erialal tegutsedes kui ka reservväelesena.

Te kuulute Kaitseliitu, kuid pole ise ajateenistust läbinud. Miks?

Olen kaitseliidu meredivisjoni üldrühma liige, liitusin aastal 2003. Pärast aprillirahutusi hakkasin ka abipolitseinikuks.

Mis positsioonil olete kaitseliidus?

Olen reakaitseliitlane.

Kas üliõpilastele võiks olla ajateenistuse alternatiiv sõduri baaskursuse läbimine kaitseliitlasena? Näiteks klausliga, et kui baaskursus pole läbitud nominaalse õppeaja jooksul, tuleb minna ajateenistusse?

Kaitseliit põhineb vabatahtlikkusel ja kaitseliidus ning ajateenistuse käigus saadava väljaõppe vahele ei saa siiski võrdusmärki panna. Ajateenistuse eesmärk on sõjaaja üksuste komplekteerimine ehk et iga isik, kes ajateenistuse järel reservi läheb, täidab kindlat rolli sõjaaja struktuuris.

Eestis kestab ajateenistus seaduse järgi 8-12 kuud, reaalsuses 8-11 kuud. Kas peate õigeks, et eelduslikult võetakse kõiki tudengeid tulevaste nooremallohvitseridena, kellele ei antagi võimalust teenida aega 8 kuud? Kas juhiomadused on ikka üksüheses seoses potentsiaaliga õppida ülikoolis?

Küsimuses esitatud väide, et eelduslikult võetakse kõiki tudengeid nooremallohvitseridena kohustusega teenida 11 kuud, on väär. Vastupidi - kõikidel keskhariduse omandamise aastal kõrgkooli astunud kutsealustel on seadusega ette nähtud õigus valida ajateenitusse asumise kalendriaasta.

Ajateenistuskohustus tuleb täita kolme aasta jooksul kõrgkooli vastuvõtmisest alates, kuid valitud kalendriaasta ei või olla hilisem, kui eriala nominaalajaga lõpetamise aasta. Kui valikuks on asuda ajateenistusse kõrgkooli astumise aastal, siis kutsutaksegi nad ajateenistusse sama aasta oktoobris, st põhikutsesse teenistusajaga 8 kuud ning tudeng alustab oma õpinguid kõrgkoolis järgmise aasta septembris.

Nii mõnigi ajateenistuses käinu räägib hiljem, et seal on väga palju aja raiskamist. Soomes on minimaalne ajateenistus 6 kuud, Taanis 4 kuud. Kas ka Eestis poleks arukas ajateenistust lühendada, et tagada sõdurioskuste andmine rohkematele (ka naistele, kes seda soovivad) ning teisalt vähendada nende vastumeelsust, kellele tundub, et nad väga kauaks harjumuspärasest tsiviilelust välja rebitakse?

Ajateenistuse lühendamist kuue kuuni on kaitseministeerium ja kaitsevägi analüüsinud ja jõudnud järeldusele, et praegune süsteem on meile võimetekohane. Ajateenistuse lühendamine tähendaks muuhulgas väljaõpet andva personali hulga suurendamist, mis pole kahjuks nähtavas ajaperspektiivis võimalik.

Kaitsevägi tegeleb väljaõppeprogrammi tõhustamisega, et ajateenistuses poleks ajaraiskamist. Mis puudutab naiste ajateenitust, siis uus kaitseväeteenistuse seadus, mis jõustub alates 2013. aasta 1. aprillist, seab sisse võimaluse vabatahtliku kaitseväeteenistusse võtmiseks, mis tähendab seda, et naissoost isikud saavad läbida ajateenistuse ja on hiljem reservväelased.

Kas on mingit alust kuuldusel, et kaitseministeerium on kaalunud ajateenistuse olulist lühendamist lisavõimalusega, et ajateenija pääseb soovi korral igaks nädalavahetuseks koju?

Ajateenitusest lubatakse koju nii sageli kui väljaõpe seda võimaldab. Ajateenistuses on oluline distsipliini järgimine ja ühtse meeskonnana väljaõppe omandamine vastavalt väljaõppekavale.