Asendusteenistus seni marginaalne

Üliõpilane Mats Eek. Foto: Sille Annuk

Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt võib kutsealune taotleda sõdurikoolitusest vabastamist kõlbelistel või usulistel põhjustel. Asendusteenistusse läheb keskmiselt alla ühe protsendi kutsealustest.

«Ma polnud veendunud, et ajateenistus on vajalik, et riigi raha kulutamine selleks on vajalik,» selgitab asendusteenistusse mineku ajendit Mats Eek (22, pildil), kes läks pärast kaht ülikooliaastat 12 kuuks abiõpetajaks-abikasvatajaks Tartu Emajõe kooli. Seal õpivad vaegnägijad ja pimedad lapsed.

«Arvasin, et mulle isiklikult pakub asendusteenistus võimaluse anda ühiskonnale rohkem, kui oleksin pakkunud ajateenijana,» selgitab Eek. «Ajateenistust ma ei kartnud, ei loe end inimpelglikuks. Aga ma olen kriitiline, sest ma pole kindel, et Eesti suudaks end sõjaliselt kaitsta.»

Eek nendib, et kaitseressursside amet teda asendusteenistuse soovist kuuldes eriti  ei pinninud, kuigi seadust lugedes võib jääda mulje, et mundrist pääsemiseks pead olema lähedastele ja tuttavale tuntud võitleva patsifisti või igapühapäevase kirikuskäijana.

Emajõe koolis olid Eegi õlul peamiselt kergemat sorti ülesanded. Pärast tunde näiteks laste aitamine kodutööde tegemisel, nendega jalutamas käimine jne. Sekka esines füüsilist tööd, näiteks tuli kooli elektriauto laadimispunkti tarvis kaevata kaablikraav.

Eek ütleb, et kui tema argumente asendusteenistusse asumiseks poleks tõsiselt võetud, ju ta siis oleks ikka püssi kätte võtnud. «Simuleerimine, mida mõni normaalseks peab, käiks au pihta,» nendib ta.

Kaitseressursside ameti avalike suhete nõunik Marke Teppor kinnitas, et seni on asendusteenistusse pääsenud kõik, kes on esitanud motiveeritud taotluse ja muud nõutavad dokumendid. Mõne puuduva dokumendi pärast on pidanud läbi aastate mundri selga tõmbama vaid paar-kolm kutsealust.

Teppori sõnul võetakse asendusteenistujaid riigi ja omavalitsuste asutustes vastu hea meelega. Teenistuskohtade leidmisega muret pole.

Asendusteenistus
• Ajateenistusest saab kutsealune keelduda usulistel või kõlbelistel põhjustel. Keelduja peab läbima 12-kuulise asendusteenistuse.
• Asendusteenistuseks sobib siseministeeriumile alluv päästeteenistus, riigi või kohaliku omavalitsuse hooldekodu, lastekodu, päevakeskus või muu sotsiaalasutus ning õppeasutus, kus õpivad erivajadustega õpilased.
• 5. septembri seisuga oli asen­­dusteenistuses 28 meest.
Allikad: kaitseväeteenistuse seadus, kaitseressursside amet