Emad-isad koguvad tarkusi koos lastega

Samal ajal kui vanemad kuulasid auditooriumis loenguid maheaiandusest, said väikesed pereülikoolilised doktorant Irja Kivimäe juhendamisel ise näpud mulda pista. Foto: Risto Mets

Laupäeval said matriklid kätte need pered, kes astusid sel sügisel maaülikooli pereülikooli. Aasta vältel saavad suured ja väikesed teadmisi kalandusest päikeseenergia kasutamiseni.

Sarnaselt päris ülikooliga avas ka pereülikooli õppeaasta rektor. Et pereülikoolil oma rektorit ei ole, tuli avasõnadeks laenata maaülikooli rektorit Mait Klaassenit.

Tema sõnutsi õpetatakse pereülikoolis peaasjalikult tundma ja austama Eestimaa loodust, kuid ka töövõtteid, mida lapsed vajavad kindlasti tulevikuski. «Usun, et kasvatame üheskoos üles tummiseid eestimaalasi,» sõnas rektor.

Mürgi asemel kile

Esimesena tehti teatavaks laste päevaplaan, neile oli mõeldud eraldi programm. Pärast mängulist ja sportlikku sissejuhatust muruplatsil jutustati, mis juhtub puuga, kui tema oks ära murda.

Veel said paljud oma esimese istutamiskogemuse, kui doktorant Irja Kivimäe juhendamisel pandi potti maitsetaimi.

Samal ajal kõneles professor Anne Luik lapsevanematele Eerika õppehoone auditooriumis, et kes tervislikult elada tahab, kasvatagu oma toit ise. Või kui seda ei saa kusagil teha, tasub leida mahetalunik ja osta vajaminev otse tema käest.

Veel rääkis Luik, et sügisel pole pisut umbrohtu kasvanud aiamaad tarvis ilmtingimata ümber kaevata, sest umbrohujuured ei lase sügisvihmadel ja lumesulamisveel mullast tähtsaid toitaineid välja pesta.

Mahedamalt puu- ja aedvilja kasvatama innustas ka professor Kadri Karp. Tema kinnitusel saavutab aednik tuntud umbrohumürgiga Roundup võrreldava efekti, kui katab maa­pinna kilega. Varjutamisel peaks kilet maas hoidma vähemalt aasta, et umbrohi korralikult hävineks. Põõsaste vahel saab kasutada ka ajalehti, mis pikapeale kõdunevad.

Teiste seas pereülikooli astunud kahe lapse ema Maret Tobber ütles, et tal on unistus kunagi perega maale elama kolida, ning sai loengutest palju väärtuslikku teavet.

«Mõtlesin, et käin esimese korra ära ja siis otsustan, kas jätkan,» sõnas Tobber. Kogemus oli tema hinnangul aga väga positiivne ning kindlasti tahab ta osaleda järgmistelgi kokkusaamistel, kus räägitakse näiteks pere-eelarve koostamisest või mürast.

Kohti võib vabaneda

Pereülikooli eestvedaja, maa­ülikooli avatud ülikooli juhataja Riin Kikkase kinnitusel hakkas sellise õppimisvormi idee arenema ühel koosolekul, kus arutati, kuidas ja mida saaks ülikool ühiskonnale pakkuda.

Pereülikooli avaüritus läks kenasti korda, pisut meelehärmi teevad korraldajaile aga inimesed, kes panid oma nime kirja, kuid ei ilmunud kohale ka meeldetuletusest hoolimata. Kikkase sõnul kaaluvad korraldajad võimalust anda need kohad teistele peredele, sest ukse taha jäi palju soovijaid.

Maaülikooli pereülikool
• Üheksal eriilmeliel õppepäeval saavad osaleda nii täiskasvanud kui ka lapsed.
• Osaleb kuni sada inimest, õppimine on tasuta.