Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Filmitegelased kohtusid tudengite seinamaalingus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eesti esimese filmiseina avasid selle teostanud maalitudengid (pildil tagaplaanil), saateks viiuldaja Indrek Kalda popurrii Eesti filmimuusikast. Filmindusele kohaselt tegid nad Jaak Lõhmuse (esiplaanil keskel) juhtimisel avamisest kaks duublit.
Eesti esimese filmiseina avasid selle teostanud maalitudengid (pildil tagaplaanil), saateks viiuldaja Indrek Kalda popurrii Eesti filmimuusikast. Filmindusele kohaselt tegid nad Jaak Lõhmuse (esiplaanil keskel) juhtimisel avamisest kaks duublit. Foto: Sille Annuk

«Kui vasakult hakata vaatama, siis on kõige esimene Lible, tema kõrval on Luarvik Luarvik, siis on Kiir ja Arno,» loetles suurprojekti «Eesti film 100» programmijuht Jaak Lõhmus. «Kes seal taga on? Kas on Toots? Vist ei ole.»

Lõhmus vaatas Vallikraavi 6 hoone seinal äsja valminud suurt maalingut esimest korda eile tund enne avamist. Seinal kujutatud filmitegelasi loetles ta Tartu Postimehe soovil.

Maalingu keskel märkas projektijuht Priit Pärna, kes on kahe väga kauni naise vahel. Ühel pool on tema filmi «Karl ja Marilyn» üks peategelasi Marilyn Monroe ja teisel pool ... «Ja kes on vasakul, seda peab mõtlema,» ütles Lõhmus.

Niisiis on Eesti filmi juubeliaasta raames avatud seinamaalingul kujutatud kokkuvõtlikult öeldes parim osa erinevatele põlvkondadele tuttavatest filmitegelastest ja Eesti filmi ajaloos olulistest isikutest.

Maaling on Tartu Kõrgema Kunstikooli (TKK) kingitus Eesti filmile selle sajanda aastapäeva puhul ja ühtlasi on see kingitus Tartule. Seda rääkides lisas maalingute osakonna juhataja Heli Tuksam, et ühtekokku on kujutatud peaaegu kolmkümmend äratuntavat portreed ja peale nende sümbolportreed.

Maalingu kavandi autorid on TKK maalingute osakonna tudeng Heiki Arge, kellelt pärineb esialgne variant, ja õppejõud Valentin Vaher. Suure töö seina kallal tegid maalingute osakonna teine, kolmas ja neljas kursus Madis Liplapi ja Valentin Vaheri juhendamisel.

Liplapil oli vihmaste ja jahedate ilmade aegu juhendamisest hääl kähedaks muutunud. «Aega kulus päris palju – kaks nädalat. Värvi läks umbes kolmkümmend kilo. Tudengeid käis kolmekümne ligi,» kähistas ta. «Lisaks töötasime kevadel ligi kaks kuud kavandite ja kõige muu sellisega.»

Soojemal ajal ei valminud seinamaaling seetõttu, et alguses oli plaanis see kanda Rüütli tänava majale, mille suur lage otsasein vaatab Londoni hotelli poole. Liplapi meenutuse kohaselt nõudis tolle maja omanik sadu eurosid kuus kogu selle aja eest, mil maaling on tema maja peal ning peale selle oma pere portreede ja firma logo jäädvustamist filmitegelaste vahele.

Vallikraavi 6 majas tegutseb Evita ilusalong, mis on ühtlasi Iluravi Rahvusvahelise Erakooli praktikakoht. Kooli direktor Kristiina Kessel võttis heal meelel vastu ettepaneku muuta hoone otsasein maalinguga kauniks.

Osa avamisel osalenutest läks eile õhtul Tartu Uude Teatrisse (Lai 37), et avada seal tegutseva Tartu Elektriteatri uus hooaeg. Esitlusele tuli ajakirja Akadeemia filmindusartiklitest tulvil septembrinumber. Vaadata sai Leida Laiuse ja Arvo Iho äsja restaureeritud filmi «Naerata ometi».

Esimene filmisein
• Eesti esimene filmisein asub Tartus Vallikraavi 6.
• Maalingu kavandi autorid on Tartu Kõrgema Kunstikooli tudeng Heiki Arge, kellelt pärineb esialgne variant, ja õppejõud Valentin Vaher.
• Filmiseina maalisid maalingute osakonna tudengid Madis Liplapi ja Valentin Vaheri juhendamisel.

Tagasi üles