/nginx/o/2013/07/05/1876342t1h879e.jpg)
/nginx/o/2012/01/20/920598t1hf473.jpg)
Aasta ja kümme kuud peab reaalselt vangis istuma mees, kes vastavalt süüdistusele tappis tänavu jaanuaris Tartus Annelinnas Kaunase puiesteel rüseluse käigus majanaabri.
Annelinnas naabri pingiga surnuks löönud mees läks vangi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tüli päädis tapmisega tänavu 14. jaanuari hilisõhtul, mil üheksakorruselise kortermaja kuuendal korrusel peeti juba teist päeva lärmakat sünnipäevapidu ning alumised naabrid läksid pidutsejaid korrale kutsuma.
Korteriuksest sisse naabreid ei lastud, läbi ukse hüüti teineteisele aga vägisõnu. Lõpuks lülitasid alumised naabrid elektrikapist voolu välja ning lahkusid. Mõne aja pärast avasid pimedusse jäänud peoseltskonnast kaks meest ukse, neist üks võttis julgestuseks kaasa pingi.
Ukse avamist kuulnud alumised naabrid tormasid taas üles. Trepil virutas mees lähenenud kannatanule, 1973. aastal sündinud mehele, pingiga pähe. Pingi nurk tabas kannatanut nii õnnetult, et ta kukkus trepile pikali ja suri saadud koljuvigastusse kolm päeva hiljem haiglas.
Kriminaalasi lahenes kokkuleppemenetlusega 6. septembril, mil Tartu maakohus tunnistas mehe süüdi kehalises väärkohtlemises ja surma põhjustamises ettevaatamatusest, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm.
Prokuratuur kvalifitseeris esialgse tapmissüüdistuse ümber kergema paragrahvi järgi just seetõttu, et kahetsusväärselt tekkis sellel saatuslikul õhtul olukord, kus kannatanu, olles eelnevalt jäänud korduvalt ilma abita õiguskorra tagamisel, otsustas probleemi lahendada omakohtu korras, ütles Lõuna ringkonnaprokurör Toomas Liiva.
«Kahjuks oli ka kannatanu selleks hetkeks tarvitanud alkoholi ja ei valinud just kõige õigemaid vahendeid olukorra lahendamiseks.»
Kannatanu tegevuse tõttu tekkis olukord, mida juriidilises keeles nimetatakse «näiliseks hädakaitseks» ehk kui kurjategija enne teo toimepanemist arvab, et teda rünnatakse. Sellises olukorras vastutab teo toimepanija õigusteoorias valitseva arvamuse kohaselt ettevaatamatuse tõttu toime pandud kuriteo eest, selgitas prokurör.
Paragrahv, milles mees süüdi mõisteti, räägib surma põhjustamisest ettevaatamatuse tõttu. Karistusena on seadusandja sellise kuriteo toimepanemise eest näinud ette kuni kolm aastast vangistust. Mehele mõisteti lõplikuks karistuseks aasta ja 10 kuud vangistust ning samuti rahuldati täies mahus ka kannatanu esindaja poolt esitatud tsiviilhagi, märkis Liiva.
Mees ütles kohtuistungil, et ei tahtnud oma naabrit tappa ning ta avaldas juhtunu osas puhtsüdamlikku kahetsust.
Selles kuuenda korruse korteris elanud inimesed häirisid oma käitumisega naabreid sageli. Rahu häirimise pärast on neile politseid kutsutud kokku kuuel korral. Postimehele teadaolevalt müüsid elanikud korteri pärast traagilist vahejuhtumit maha.