/nginx/o/2012/09/08/1306606t1hc74f.jpg)
Eile kaitses Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorant Indrek Sell oma väitekirja «Puitulagundavate kandseente valitud taksonite süstemaatika ja ökoloogia».
Doktoritöö käsitleb kahju tekitavaid seeni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Doktoritöös keskendub Indrek Sell puitu lagundavate kandseente valitud taksonitele, mille süstemaatikas või ökoloogias on olulisi lahendamata probleeme.
Puitu lagundavad seened põhjustavad puumädanikku, tekitades majanduslikku kahju. Teisalt on need aga bioloogilise mitmekesisuse näitajad ja neil on tähtis osa ökoloogilises aineringes. Nende paljud liigid on väga haruldased, osa neist on looduskaitse all.
Paljude lehtpuude elustüvedel valget südamemädanikku tekitavat seent tuletaelikut ehk ebatuletaela kirjeldati paarisaja aasta eest kahe liigina. Nüüdseks on selles omavahel lähedaste liikide rühmas teada üksteist liiki, millest Eestis esineb üheksa.
Sell tegi kindlaks, et saarel, vahtral ja tammel kasvavad tuletaelikud pole uued teadusele seni tundmata liigid, nagu varem oletati, vaid kuuluvad hoopis lepataelikute hulka.
Doktorant leidis, et kadakatarjakut on uue liigina kirjeldatud koguni kahel korral: 1920. aastail Prantsusmaal ja 1950. aastate lõpus Eestis. Mõlema liigi identsust on kinnitanud tema doktoritöö tarvis tehtud DNA-analüüs.
Doktoritöö juhendajad on Anne Luik (Eesti Maaülikool), Heikki Kotiranta (Soome Keskkonnainstituut, Helsingi) ja Kadri Põldmaa (Tartu Ülikool) ning oponent Michal Tomšovský (Mendeli Ülikool, Brno, Tšehhi).