Rääbisepüük läks tänavu lörri

Firma Kallaste Kalur juhi Fjodor Plešankovi sõnul ei toonud rääbisepüük sellel suvel loodetud kasu. Praegu on alanud aga aasta kõige aktiivsem aeg ehk mutnikupüük, mis toob põhilise osa Peipsi kalurite käibest. Foto: Sille Annuk

Kohtuvaidluse tõttu ei saanud kalurid kasutada nootasid. Ehkki Eestil on tänavu viimaste aastate suurim rääbisepüügi kvoot Peipsil, pidid gurmaanid oma suu sellest vääriskalast puhtaks pühkima, sest riigi korraldatud püügiõiguse konkurss läks vett vedama.
 

Peipsist püüti tänavu 2558 kg rääbist, seda kutseliste kalurite ja teaduspüügi peale kokku, ütles põllumajandusministeeriumi kalapüügi korralduse ja andmete analüüsi büroo juhataja Gunnar Lambing. Lubatud saak ehk kvoot oli aga 15 000 kg.

«Vene kalamehed kiidavad, et sel aastal oli rääbist palju ning kalad suured,» rääkis aktsiaseltsi Kallaste Kalur juhatuse esimees Fjodor Plešankov. Eesti kalamehed aga seda kala peaaegu ei püüdnudki, nentis kalur.

Et rääbise eluiga on lühike, läks praegune tugev põlvkond kodumaiste kalasõprade jaoks raisku ning sureb. Looduses ei lähe muidugi midagi raisku, sest praegu püütud kohade kõhud on ilusat rääbist täis, kirjeldas Plešankov.

Jahe vesi
Kvoodi täitmata jätmise põhjus seisneb Plešankovi sõnutsi selles, et Eesti kalamehed ei saanud kasutada rääbisenoota, ehkki selle lubamine oli Eesti-Vene läbirääkimistel kokku lepitud: «Riik otsustas, et ei taasta noodaomanikelt varem ära võetud püügiõigust, vaid korraldab uue konkursi. Osa firmasid aga vaidlustas oksjoni tulemused.»

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus ütles, et kuna kohtuotsust selles küsimuses veel ei ole, siis selleks aastaks noodapüügi lubasid ka välja ei jagatud.

Nii jäi riigil üle lubada rääbisepüüki üksnes mõrdadega. Vastavalt ettekirjutusele pidi aga võrgusilm olema vähemalt 30 millimeetrit lai. Plešankovi kinnitusel ei kasva aga rääbis Peipsis enamasti nii suureks, et sellisesse püügivahendisse lõksu jääda.

Püügi nurjumisel on oma osa kahtlemata ka ilmal, nentis kalur. Kuna suvi oli vilu, jäi  vesi jahedaks ning rääbis toitus peamiselt pinnalt ja keskmises sügavuses. Kuuma eest varju pugeda järve põhja, kus asusid ka mõrrad, polnud põhjust.

Riiki rääbisepüügi osas nõustav Tartu Ülikooli mereinstituudi teadur Väino Vaino on seevastu seisukohal, et kalameestel polnud sel suvel probleeme niivõrd kvoodi täispüüdmisega, kuivõrd saagi deklareerimisega. «Usun, et kvoot püüti täis, kuid seda ei pandud kirja,» lausus ta.

Vaino sõnul püüti sel suvel Peipsist 2009. aastal sündinud tugevat põlvkonda. Tema enda katsepüügid rääbise põhilises elupaigas ehk järve kõige laiemas osas Kauksi ja Alajõe piirkonnas olid edukad. Terve tonni rääbist tõi kontrollpüügil välja üksainus kastmõrd.

Samal ajal deklareerisid rääbise püüdmist üksnes viis firmat, kellest vaid kaks näitasid paarisajast kilost suuremat kogust.

Teadur lisas, et hoolimata kartustest pole rääbis järvest päris ära kadunud ning sel kevadel marjast koorunud põlvkond on taas päris tugev.

Muutunud kalastik
Maaülikooli limnoloogiakeskuse rääbisepüügi katsed paraku sama edukad pole olnud. «Endiselt satuvad kontrollipüükidel püünistesse vaid mõned üksikud isendid,» ütles limnoloogiakeskuse vanemteadur Külli Kangur.

«Mullu võisid Eesti kalurid püüda 10 tonni ja tänavu 15,  see on tühine kogus võrreldes hiilgeaegadega,» nentis Kangur. Ta tõi näite, et aastal 1987 püüti Peipsist välja enam kui 8000 tonni rääbist.

Rääbise kadumise põhjuseid on Kanguri hinnangul kindlasti rohkem kui üks. Arvukust kärpisid kindlasti kudemiseks ebasoodsad ilmaolud, kuid vähemalt sama suur mõju on ka inimese üha täiustunud püügivahenditel.

17. septembril kohtub Tartus maaülikoolis taas Eesti-Vene ühiskomisjon, kus arutlusele tulevad kõik Peipsi järvega seonduvad probleemid. Siis peaksid paika saama ka tuleva aasta ühised kalastusreeglid.

Samas leiab aset ka venekeelse Peipsi monograafia esitlus, et ka idanaabrid suure järve ja Eesti teadlaste töö kohta rohkem teada saaksid.

Järgmise aasta rääbisekvoot selgub Eesti-Vene valitsuste kalapüügikomisjoni istungil, mis peetakse novembris.



Kas teate?

Rääbis
(Coregonus albula)
• Põhja-Euroopas leviv väikest kasvu lõheline.
• Eestis leidub teda Peipsis, Võrtsjärves, Saadjärves ja Ülemiste järves.
• Parimatel aegadel (1987) püüti Peipsist enam kui 8000 tonni rääbist, hiljem on kala arvukus drastiliselt vähenenud.
• Sel aastal oli Peipsil Eestile eraldatud rääbisekvoot 15 tonni, Venemaale eraldati teist sama palju.