Tartu ihkab saada nutikaks linnaks

Smart City Labi avakonverentsil jagasid mõtteid ka IT-vi­sionäär Linnar Viik (vasakult), EMT tehnoloogiadirektor Tiit Tammiste, Regio juhatuse liige Teet Jagomägi ja linnapea Urmas Kruuse. Foto: Sille Annuk

Teaduspargi inkubatsioonikeskuses eile avaseminari pidanud Tartu Smart City Lab ehk uute mobiili- ja internetiteenuste arendamiseks ellu kutsutud koostööprogramm võiks järgmise kolme aasta jooksul muuta Tartu üle maailma tuntud nutikaks linnaks.

«Ettevõtetel on kogu aeg olnud ideid, kuidas linna teenuseid paremaks muuta, aga siiani puudus ühine koostööpind,» selgitas Tartu kunagine abilinnapea ja praegune Smart City Labi arendusjuht Hannes Astok senist linna e- ja m-teenuste arengut.

Uus programm peaks aga looma koostöömudeli, kus linn ja ettevõtted saavad kokku tulla, ideid välja mõelda ning neid seejärel kohe katsetada. «Varem oli otsuste tegemine suhteliselt aeglane. Aga praegu enam nii ei saa, sellest saavad aru nii linn kui ettevõtted,» rääkis Astok.

Uued mõtted

Kuigi ideed alles sünnivad, tõi seminaril esinenud IT-visionäär Linnar Viik näite, milliseid e- ja m-teenuseid võiks tekkida ja kuidas sellest linnale kasu võiks olla.

«Kui Tartus oleks näiteks kõik prügikastid m-prügikastid ehk neil on peal kood, siis saaks iga inimene, kes neist mööda kõnnib ja näeb, et need hakkavad üle ajama, sellest prügifirmat teavitada,» selgitas Viik ning lisas, et niisugune teenus eeldab heakorratunnetust.
«See peab olema teenus, millest inimene saab aru just sel hetkel, kui ta on probleemiga silmitsi, mitte ei hakka numbrit kusagilt linna kodulehelt otsima,» lisas Viik.

Linna infotehnoloogia teenistuse arendusjuht Kalev Pul­lonen ütles, et e- ja m-teenustest on olnud populaarsemad busside ID-pilet, mobiilne parkimine ja e-vormiga saadetud taotlused. Näiteks 2011. aastal tuli 32 protsenti piletimüügikäibest ID-piletite müügist. Tänavu on see olnud seni 35 protsenti kogukäibest.

Tuhat tartlast

Astoki sõnul võiks Tartu olla kolme aasta pärast uuendustele palju avatum. «Varem tehti neid asju üksikult, nüüd on aeg teha seda kõike süsteemselt. Kõik tööprotsessid, mida linnaametnikud teevad, tuleks läbi mõelda,» lausus Astok.