eKool lubab kiiremat arengut. Kui mõne Poska või Härma koolis käiva lapse vanem ei ole sel õppeaastal pääsenud oma järeltulija hariduslikku edenemist internetist vaatama, siis pole mõtet eKooli süüdistada. Mõlemad gümnaasiumid vahetasid senise süsteemi välja.
eKool sündis umbes kümme aastat tagasi sihtasutuse Vaata Maailma projektina. Midagi sellist oli tegelikult ammu vaja, et vanem saaks koolielu ja oma lapse tulemustega pidevalt kursis olla.
Miina Härma gümnaasiumi õppejuht Mare Räis ütles, et eKoolist loobumisest räägiti juba kaks aastat tagasi, pärast seda, kui süsteemis tehtud muudatused ei olnud koolile meelepärased ja haldajale esitatud ettepanekutele ei järgnenud positiivseid muutusi.
Kaaluti mitut variant ning lõpuks jäädi Tallinna inglise kolledži väljatöötatud keskkonna Stuudium juurde, mis kooli hinnangul on mugavam ja mõistlikum.
Räis ütles, et lapsevanema jaoks ei muutu suurt midagi, peamiselt vaid internetiaadress, mis tuleb sisse trükkida. Lisandub võimalus võrrelda oma lapse tulemusi klassi keskmisega, vanem saab muuta ise lapse andmeid.
Vajalik on uus süsteem hoopis õpetajatele, kelle elu muutub sellega tunduvalt lihtsamaks. Ka Poska gümnaasium tegi tänavu sama otsuse.
Asjad paranevad
eKooli projektijuht Ene Lindemann rääkis, et probleeme on tõesti olnud, kuid nüüd lähevad asjad ainult paremaks. «Programmeerijaid ei ole Eestis väga lihtne leida, aga selle suve jooksul meil õnnestus saada kolm programmeerijat olemasolevale kolmele juurde,» ütles Lindemann. «See tähendab, et me saame eKooli arengut alates sellest sügisest tunduvalt kiirendada.»
eKool saab koolidelt pidevalt tagasisidet ja abi, selle põhjal tehakse ka täiendusi. Projektijuhi sõnul on võrgustikus 400 kooli ringis üle Eesti ning mõnes mõttes võib suur hulk ka miinuseks olla, sest teenus peab sobima nii väiksele algkoolile kui ka massigümnaasiumile.
Suurem osa Tartu koole kasutab siiski eKooli, kokku on neil siin 15 klienti. Forseliuse gümnaasiumi direktor Tiiu Millistfer rääkis, et eKooli võtsid nad kasutusse kohe, kui see kättesaadavaks sai. Paar aastat tagasi tõesti oli eKooliga muresid, kuid praeguseks on näha, et nõuandeid on kuulda võetud ja asjad paranevad.
Mõned Tartu koolid on teinud päris oma õppeinfosüsteemi. Sellised on olemas näiteks Kivilinna ja Karlova gümnaasiumil, täiskasvanute gümnaasiumil ja Descartes'i lütseumil.
Kivilinna gümnaasiumi direktor Karin Lukk rääkis, et oma keskkond sai kasutusele võetud 2004. aastal. Selle pluss on kogu aeg olnud vastavus oma kooli vajadustele, näiteks saab seal küsitlustele vastata.
«Meil oli kohe alguses mõte, et me tahame E-kooliga lisaks tavalisele klassipäevikule siduda ka kõiki teisi funktsioone,» ütles Lukk.
Pole üldse vaja
On aga ka neid koole, kes üldse internetis õppeinfosüsteemi ei kasuta. Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer ütles, et neil pole kunagi sellise asja järele vajadust olnud, ning ta ei näe põhjust, miks täisgümnaasium seda kasutama peaks.
Lapsevanematele antakse Treffneris infot koosolekutel, vajaduse korral saab alati helistada või meili saata. Hinded kantakse aga õpinguraamatutesse ning Ojaveeri arvates piisab sellest täiesti.
Kas teate?
eKooli kuutasud
• Kuni 20 õpilast tasuta.
• Kuni 250 õpilast 50 eurot.
• Kuni 500 õpilast 100 eurot.
• Kuni 750 õpilast 120 eurot.
• Üle 750 õpilase 175 eurot.