Puusepad kõpitsesid tänavalampe

Küüni tänaval on kaubahoovi sambaid märkivate tänavalampide asemele löödud puupunnid. Foto: Margus Ansu

Must huumor südalinna efektvalgustitega jätkub. Kevadest saadik rikkis ja lagunenud tänavalampidega, mis Küüni tänaval markeerivad kunagise kaubahoovi asukohta, on lõpuks toimunud muutus – lambiklaaside asemele on keset metallplaati löödud ümarad tahutud puuhalud.
 

Ei, Tartut ei kuulutatud metsapealinnaks. Metsapealinn on endiselt Rakvere. See installatsioon pole seotud ka festivaliga Draama. Ning õhtuti ei hakka laternasüütaja neid halge põleva vedelikuga immutama ja süütama, et valgem oleks.

Põhjus on palju proosalisem: lõpuks ometi on hoolikalt disainitud promeneerimistänavasse süvistatud rikkis lambid üles võetud ja saadetud Tallinna, kus tootja Volta neid täiustab ja mõne aja pärast tagasi saadab. See on garantiitöö, linn ei maksa midagi.

Linna nõue oli tühjad avad sulgeda, et inimesed nende pärast jalgu ei murraks.
Tartu linnavalitsuse tänavavalgustuse peaspetsialist Sven Ilves ütles eile, et ta ei oska vastata, kui kaua läheb aega, et lambid tagasi pannakse.

Ajutine asi

«Ega nad ilusad ei ole, aga ajutised, õnneks ei ole neid kaugelt näha. Eks nad midagi paremat välja ei mõelnud,» ütles Ilves puuhalgude kohta. «Kui läheb mitu kuud, peab midagi leiutama, ma jään küll vastuse võlgu, mida. Kasvõi metallplaadi sinna puidu peale kruviga kinni laskma.»

Rüütli tänaval lootusetult untsus ja purunenud tänavalampidest tekkinud aukudesse kühveldati täiteks killustikku, seejärel laoti lambikohtadesse lihtsalt kivisillutis nagu ülejäänud tänaval.
Küüni tänava ümberehituse peatöövõtja Sahkar TT projektijuht Arvi Kasvandik ütles, et Sahkar ise vahetult nende lampidega ei tegele, see on alltöövõtja asi.

Et lampide asemel on nüüd puupunnid, selle kohta oskas ta arvata, et ju ei leiutatud midagi paremat. Kui kaua töö ja punniaeg kestab, ei osanud ka tema öelda. Remonti on aga kaua oodatud.

Omapärane on, kuidas osapooled põrgatavad põhjendusi, kelle pärast lampide garantiiremonti üldse nii kaua on tulnud oodata. Sahkari väitel on asi Voltas, kes lambid tootis ja on venitanud.

Volta arendusjuht Madis Reivik omakorda imestas eile, et Volta ootab lampe tagasi juba poolteist aastat ja ta ei saa aru, miks nende saatmine nii kaua aega on võtnud. Eile viimaks olid lambid Tallinnas päral.

Vaidluse ja venitamise ajend võib olla see, kes ja kui palju garantiitöödest kinni maksab – linnale on see tasuta, aga tasuta töö siiski ei käi.

Niiskus teeb liiga

Reivik ütles, et Volta tahab teha lambid niiskuskindlamaks, sest mõnede lampide sisse on pääsenud niiskus ja teatud olukorras võib see kogu süsteemi rivist välja viia. Samal põhjusel on üles võetud ja tootjale tagasi saadetud ka kaubahalli ees olnud sinised lambid, mis pidid sümboliseerima jõge. Sinna jäänud tühimikesse on pandud tänavakivid.

Lambid on valatud epo ja klaasi massist, nende sees on LED-lambid.
Kui lampide täiustamine õnnestub, peaks need muutuma senisest kõvasti töökindlamaks ja põlema isegi siis, kui lamp suurest metallplaadist läbi vajub, nagu on seni mitu puhku juhtunud.

Reivik rõhutas, et nende toodetud on ainult lamp, aga metallplaati ei saa lugeda lambi osaks. Seega Volta ette võetud täiustamine ei taga, et lambid edaspidi paremini pesas püsiksid: selleks on vaja tugevdada lampide kinnitusi.

Lambid vahendanud ja ka nüüd osapooli vahendava firma Esvika Elekter osakonnajuhataja Tarvo Teder ütles, et Volta on lubanud lambid kolme nädala jooksul tagasi saata.
Ta lisas ka, et lambid on metallplaatidesse kinnitatud paigaldusjuhise järgi, kuid need pole ette nähtud taluma rasketehnikat.

«Ega hullu ja auru eest ei pääse, ei ole lõpuni vandaalikindlaid asju, ei saa nõuda, et need tankidele vastu peaksid,» lausus Teder.

Veel käepäraseid parandusmaterjale
linnavalitsusele katkiste lampide parandamiseks

• Makroflex
• MacGyveri teip
• näts ja kokkupressitud konid
• OSB-plaat
• puulehed
• lumi
• kaltsud