Kas klaastornidega city või kausikujuline kaluriküla?

Tartu kesklinn. Foto: SCANPIX

Töötubade, küsitluste ja pika analüüsi tulemusel paiskas linnavalitsus linlastele arvustamiseks ja eelistuste väljaütlemiseks Tartu linnasüdame viis arengustsenaariumi. Mõni äärmuslik, hoogsalt vinti üle keerav, mõni, vastupidi, käsipidurit tõmbav. Analüüsi täistekst on raskepärane, aga ikkagi oluline, sest nüüdsest valikust võib sõltuda, millist kesklinna Tartu linnavõim tulevikus kujundab.

Arengustsenaariumide koostamine on üks samm kesklinna üldplaneeringu valmimisel. «Leidsime, et ei saa kohe hakata joonestama uushoonestust ja määrama piirkondi, mida arendama ei pea, kui me ei tea, millist kesklinna Tartu tegelikult vajab,» ütles abilinnapea Raimond Tamm.

Tartu planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku selgitas, et stsenaariumi valiku järel määratakse vajalikud ehitusmahud – kui palju on vaja eluruume, kaubanduskeskusi, büroosid, kultuuriasutusi. Seejärel peavad arhitektid ja linnaplaneerijad need kesklinna ära mahutama.

Edaspidi on linnavõimul lihtsam krundiomanikele vastata, kas nende plaanid kõlavad kokku linna vajadustega, sest vaadata tuleb mitte konkreetset krunti ja maja, vaid laiemat linnageograafilist mõju.

Näiteks ei sõltu tornhoone ehitamine sellest, millise krundi omanikul on piisavalt edevust, raha või laenuvõimet, vaid sellest, kuhu sellist maja tegelikult vaja oleks.

Mõni stsenaarium eeldab kesklinna rohkem kaubanduse või elanike tõmbamist, aga eesmärgi saavutamiseks võib linnavõim piirata äärelinnas kaubanduskeskuste või elurajoonide ehitamist. Kuni selleni välja, et arutletav seadusemuudatus võimaldaks linnal arengueesmärkide nimel tühistada juba kehtestatud planeeringuid.

«Tartu praeguse ligipääsetavuse olukorras ei saa Tartust teha rahvusvahelist keskust, selleks tuleb linnavõimul panustada lennuliinide avamisse, nendele peale maksta,» ütles Tamm. «Meil ei ole ka mõtet arendada kõiki haljasalasid, kui meil on plaanis suurem osa neist täis ehitada. Linnal ei ole raha palju, aga küsimus on, kuhu linn raha suunab.»

Ranniku ütles, et praegustest kavadest ei tulene temale veel sünergeetilist tulevikukujutlust kesklinnast, lõplik lahendus saab olla stsenaariumide sümbioos. «Praegu seda tõelist sädet ma ikka veel ei näe,» lausus ta.

Stsenaariumide avalik arutelu on esmaspäeval, 10. septembril kell 15 raekoja saalis.
---------------------------------------------------------------

Esimene stsenaarium: kesklinna areng linnaosana

Linnaosana pakub kesklinn oma elanikele juba praegu head elukeskkonda. Olulised teenused, meelelahutus ja laia valikuga kaubanduskeskused on lähedal. Samuti lasteaiad ja koolid. Spordirajatised ja puhkerajad on hästi kättesaadavad. On ka töökohad.

Ometi on kesklinn elukohana alakasutatud. Seda on eramupiirkondadega võrreldes vähem hinnatud, soodsama hinna tõttu on eelistatud äärelinna kortermajad. Eesmärk on muuta kesklinn hinnatud elukohaks.

Stsenaariumi elluviimiseks on muu seas vaja:
• Vähemalt pool uushoonestuse mahust kavandada korterite tarbeks.
• Pargid säilitada ja kujundada ümber igas vanuses inimeste vajadusi arvestades.
• Kõigisse kesklinna asumitesse kavandada esmatarbekaupade pood.
• Liikluses eelistada jalakäijaid ja jalgrattureid. Rajada rattarajad (Vanemuise, Pepleri, Kalevi, Kroonuaia, Veski, Roosi, Kastani, Raatuse jne), piirates selleks parkimist.
• Liikluse rahustamiseks ja transiitliikluse takistamiseks vähendada sõiduradade laiust, lisada foore.
• Ahhaa taha Kaluri tänava ja Emajõe vahele ehitada neljakorruseliste majadega elamupiirkond.
• Sadamaturu tagune hoonestada kuni viiekorruseliste elamutega, kus esimesel korrusel on poekesed, kohvikud jne.
• Turu tänava lammutatava katlamaja asemele rajada park.
• Loobuda linnaraamatukogu-kunstimuuseumi ehitamisest Magistri tänava äärde, säilitada sealne parkla.
• Ülejõe pargis ehitada vahetult Oeconomicumiga piirnevale alale neljakorruseline suurem elumaja. Ülejõe ja Holmi park säilitada.
• Fortuuna kvartal hoonestada.
• Tartu äärelinnas ja lähivaldades tühistada uute elamualade rajamist võimaldavaid planeeringuid.

Kesklinna arendamine tavalise linnaosana on üks tagasihoidlikumaid stsenaariume. See väärtustab kesklinna elukohana, kuid vähendab rolli linna keskusena, ammugi regionaalse ja rahvusvahelise keskusena.

Kaarel Sahk
Maaülikooli õppejõud

Raske on ette kujutada kesklinna kui linnaosa. Piirkonna elustamiseks on vajalik selle tegutsemine 24/7 ja nii aasta ringi. Klassikalised kesklinnad ei taga sellist ajalist kasutust.

Vaadates aruteluks esitatud lähtekohti on kesklinna puhul raske luua ühtset ja parimat kasutust, sest olemasolev asustus on seadnud omad rajajooned ja piirangud.

Võrreldes varasemate planeeringutega on kesklinna mõõde muutunud, mis on loogiline jätk üldisele suhestatusele piirkondlike asumitega (Toome-tagune, Karlova jne). Paratamatu, ent võõrastav on kesklinna kandumine Emajõe teisele kaldale, eriti senist sildade olukorda arvestades.

Kinnisvara seisukohast õige suund arenguks üle Riia tänava kuni Aida tänava mõttelise pikenduseni on raskendatud Riia tänava liiklusvoo tõttu ja plaanitud liikluse rahustamine kesklinna piirkonnas ei ole siin abiks.
Kas linnaosa iseenesest loob soovi siin elada ning kas ja kuidas on võimalik ümber orienteerida infrastruktuur, on küsimus, mis vajab vastamist.

Eesmärk ise on tähenduslik ja sümpaatne – luua alus kesklinna arenguks ning minimeerida madalamatel planeeringutel põhinev määramatus edasises arendustegevuses.

Dilemma jääb: kesklinna linnaosa (koos linnaosa ülesannetega) või Eesti suuruselt teise linna kesklinn. Aga jääb ka déjà vu, sest olen elanud kogu elu Tartus.
---------------------------------------------------------------

Teine stsenaarium: kesklinna areng linnakeskusena

Tugevneks kesklinna kui tartlaste ja linna lähipiirkonna elanike põhiline tarbimispaik: esikohale seatakse kaubandus, vaba aja veetmine, toitlustus- ja pidutsemisvõimalused, tähtsustatakse ka linna- ja riigiasutuste arendamist. See oleks selge ajarütmiga, oma igapäevase ja -nädalase tarbimisrutiiniga kesklinn, millesse toovad vaheldust rahvarohked laadad ja festivalid. Kesklinn on ühistranspordisõlm, aga ka autode koondumiskoht, mida toetab tänavate läbilaskevõime ja parkimisvõimaluste parandamine.

Stsenaariumi elluviimiseks on muu seas vaja:
• Kaubandus- ja teenindusasutuste lisandumiseks kesklinna pidurdada kaubanduskeskuste arengut äärelinnas.
• Vähemalt pool uushoonestuse mahust tuleb kavandada kaubanduse, teeninduse, meelelahutuse, ülikoolide, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning kultuuriasutuste tarbeks.
• Eelisarendada uuskesklinna Uueturu, Sadama ja Ülejõe asumis. Avaturu asemele rajada suur vabaaja- ja kultuurikeskus, vana kaubamaja kvartalisse kuni seitsmekorruseline kaubandus- ja vabaajakeskus, kus on ka linnaliinibusside siseterminal. Ahhaa taha ehitada neljakorruseline segafunktsiooniga hoone, Väike-Turu tänav kaotada, tänavaala hoonestada.
• Vanalinn kujundada ööpäev läbi toimivaks pidutsemiskohaks.
• Autoga juurdepääsu hõlbustamiseks laiendada magistraaltänavaid, nt Turu ja Riia tänavat.
• Tihendada linnakeskust äärelinnaga ühendavate bussiliinide graafikuid, bussid suunata läbi keskse bussiterminali.
• Kesklinna kui tarbimiskoha kättesaadavuse parandamiseks suurendada parkimiskohtade arvu. Kaubahoovi platsi alla rajada parkimismaja.
• Oeconomicumi kvartal hoonestada Vene tänavani ülikoolihoonete ja büroomajadega. Ülejõe pargis hoonestada Oeconomicumiga piirnev ala, umbes kümnendik praegusest pargist. Holmi parki rajada segahoonestus.

Tartu muutub nn ühetuumaliseks linnaks, teistes linnaosades väheneb teenuste pakkumine ja kahanevad vaba aja veetmise võimalused.

Olga Aasav
Ettevõtja

Selle stsenaariumi puhul tuleb keskenduda funktsioonidele, mis toovad kesklinna tartlasi, inimesi teistest piirkondadest ja turiste. Tuleks kokku leppida, kui suur saab Tartu kesklinn üldse olla, et keskus oleks keskuse moodi.

Linnakeskusel peab olema esindusfunktsioon ja loomulikult on siin linnavalitsuse asukoht. Ruumi on piisavalt riigiasutustele, koolidele ja Tartu Ülikoolile, pidades silmas just vasakpoolse jõekalda arendamist. Miks ei võiks riigikohus asuda kesklinnas?

Suurem kesklinn nõuab paremat sidusust. Juba praegu on konkureerimas vana kesklinn ja Tasku-kaubamaja piirkond. Kui siia lisanduks vasakkalda kiire arendus, ei jätku kõigile pindadele ettevõtteid ega töötajaid.

Kesklinna peaksid jääma peamised kultuuri- ja meelelahutusasutused, toitlustusasutused ja mitmekesisem valik teenindusettevõtteid. Vastukaaluks hüper-supermarketitele ootaks tagasi kvaliteetseid väikepoode.
Suurel määral mõjutab kesklinna arengut ülikooli otsus, kui suur (või väike) osa ülikoolist asub kesklinnas. Kui üliõpilased ja õppejõud siit lahkuvad (ja seda nad ju kogu aeg teevad), siis seda tühimikku on kõige raskem täita. Üks võtmesõnu võiks olla: palju ülikooli, igas mõttes, kesklinnas!

Kesklinna elanikkonna kasvatamiseks on kaks võimalust: elanike ümberpaiknemine linnas või lootus, et mujalt kolib inimesi Tartusse juurde ja nad asuvad elama kesklinna. Välistan teise võimaluse ja esimesel on miinuseid rohkem kui plusse.

Kesklinnas võiks haljasalade asemele, mida nimetame parkideks, kujundada pargid, maad on küllaga ja see annab võimaluse kompromissiks ka arendajate-ehitajatega.

---------------------------------------------------------------

Kolmas stsenaarium: kesklinna areng üleriigilise ja rahvusvahelise keskusena

Kesklinnast kujuneb ajaloolise ülikoolilinna ja moodsa ärikeskuse sümbioos. Kesklinna arendatakse kui ülikooli tuumikkampust ning ärikontorite, riigiasutuste ja «tarkade» töökohtade asukohta. Fookuses on ka välisturismi areng, mis eeldab uusi hotelle ja meelelahutusasutusi, kesklinna atraktiivsust ja arhitektuurset kvaliteeti.

Kesklinna süda oleks ülikooli peahoone ja selle lähiümbrus. Ajaloolist ülikoolilinna tasakaalustab moodne ärihoonestik jõe mõlemal kaldal. Sadama piirkonnas leiavad koha rahvusvaheliste ettevõtete kontorid, ülikoolidest ja teistest teadusasutustest välja kasvanud «targa» majanduse ettevõtted. Kujunev kesklinn oleks praegusest palju multikultuursem ja dünaamilisem. See oleks noorte ja rahvusvaheliste inimeste kesklinn. Stsenaariumi elluviimine tähendab linna väiksusest tulenevate arengupiirangute ja eelarvamuste ületamist.

Stsenaariumi teostamiseks on muu hulgas vaja:
• Sadama asumist, Narva-Fortuuna piirkonnast ja Holmi pargist kujundada kõrgemate ärihoonete ala.
• Avaturu ja jõesadama piirkond kujundada täielikult ümber: kaotada senine turuplats, Turusilla jätkuna rajada esinduslik väljak, lammutada senine hoonestus ja ehitada 6–8-korruseliste ärihoonete kompleks.
• Holmi park hoonestada kuni kuuekorruseliste hoonetega Raatuse tänava ja Narva maantee ääres, esimestel korrustel ärid, ülemistel korterid.
• Uuselamud kavandada noortele mobiilsetele rahvusvahelistele inimestele – palju väikseid, aga rohkete mugavustega kortereid.
• Tähtsustada parkide, eriti Toomemäe kujundamist ja valgustamist.
• Vana kaubamaja asemele ehitada kuni seitsmekorruseline multifunktsionaalne parkimiskorrustega hoone.
• Turu tänava katlamaja asemele rajada Zeppelini keskusega lõimuv kuni kaheksakorruseline kaubandus- ja meelelahutuskeskus.

Sellise kesklinnaga suudab Tartu paremini täita riigi suuruselt teise linna rolli ning panustada Läänemere regiooni arengusse. Samas tugevneb surve senisele rahulikule tartulikule elulaadile kesklinnas.

Enriko Talvistu
Kunstiajaloolane

Mängime ülemaailmset Tartut … On loodetavasti tulemusrikas, kui Tartu kesklinna arengustsenaariumidega tegelevad spetsialistid. Vana tava kohaselt on nendeks sattunud endiselt majandusgeograafid ja olude sunnil ka liiklusinsenerid.

Pole kunagi soovinud tegeleda ennustustega, aga kahjuks see 120-leheküljeline kirjatükk Tartu kesklinna arengustsenaariumidest seda just on. Loomulikult on võimalik kehtestada metodoloogia, millisel moel linna tuleks analüüsida. Seda oleks vaja vaid enne määratleda. Ent praegu mängime siis linnaehitamist selliste mängureeglite järgi, nagu meie liivakastis on kujunenud.

Paljusõnalist ja ohtraid kordusi ning vasturääkivusi sisaldavat kirjatükki, milles pole isegi analüüsi, miks on kesklinna piirid sellised, on suisa võimatu lühidalt analüüsida. Olgu selleks siis võimalik arengukava Tartust kui üleriigilisest või suisa rahvusvahelisest tõmbekeskusest. Selle suhteliselt formaalse jaotuse järgi on tekitatud viis stsenaariumi, millest eelnimetatu on üks rahamahukamaid ja pretensioonikamaid.

Tundub, et kusagil on jälle raha üle jäänud ning tulemuseks on stsenaariumid, mille teaduslikkuses ja isegi kognitiivsuses tuleks kõvasti kahelda, aga eks näis, kuidas kesklinn tegelikult areneb.

Tuleks märkida vigu. Botaanikaaed oma varases staadiumis pole kunagi asetsenud nn Vanemuise pargi kohal, vaid oli olemasoleva Vanemuise tänava ja Kitsa tänava vahel sellel teatrihoone vastas asuval ülemisel terräänil. Seesuguseid üleolevaid suhtumisi kogu kesklinna ruumisse on nii see kui ka teised stsenaariumid üsna täis.
 

---------------------------------------------------------------

Neljas stsenaarium: kesklinna jätkuareng

Jätkustsenaarium on kõige tagasihoidlikuma ambitsiooniga, see säilitab kesklinna harjumuspärase olemuse ja uusi maju ehitatakse juurde võimalikult vähe.

Kesklinna arendamisel on esiplaanil hoida praegu valitsevaid linnakeskuse funktsioone – töökoht, ostukoht, vaba aja veetmise koht ja hariduskeskus. Linnavõimu strateegilist sekkumist vajab paremate võimaluste loomine kortermajade ehitamiseks.

Loobutud on ambitsioonist areneda regionaalseks, üleriigiliseks või rahvusvaheliseks keskuseks. Erandiks on ülikool, mille tugevat kohalolekut kesklinnas püütakse säilitada vähemalt senises mahus ja praegustes asukohtades. Välditakse suuri muudatusi linnaruumis, mis võiksid halvendada kesklinna senist kasutust, mõjuda tartlastele harjumatult või põhjustada neile ebamugavust. Märksõnad on hubasus ja turvalisus.

Stsenaariumi elluviimisel on muu seas vaja:
• Väärtustada kesklinnas juba välja kujunenud linnaruumi. Kõik olemasolevad hooned säilivad.
• Tühjad krundid hoonestada peamiselt elumajadega.
• Linnavõim peab panema põhirõhu haljasalade, parkide, tänavate, hoonete korrastamisele ja renoveerimisele. Kasutusest välja langevatele aladele luua uusi haljasalasid.
• Säilitada senine tänavavõrk, liikluskorraldus ja avaparklate võrgustik.
• Vana kaubamaja laiendada, avaturg säilib, Väike-Turu tänav säilib, Turu tänavas lammutatava katlamaja ala kujundada haljasalaks.
• Oeconomicumi ümbrus kujundada haljasalaks, Holmi ja Ülejõe park säilitada praeguses mahus.

Jätkustsenaarium on alalhoidlik, praegust linnaruumi täiendav. Linna arenedes väheneks kesklinna tähtsus. Tartu konkurentsivõime elu- ja töökohana võrdluses Tallinnaga nõrgeneb.

Riigi seisukohalt vaadatuna muutuks küsitavaks seni tehtud ja kavandatud investeeringute (nt lennujaam, ERM, Tartu ümbersõit, teadus- ja arendustegevuse taristu) sotsiaal-majanduslik tasuvus. Kuid säilib tartlastele harjumuspäraselt toimiv linnasüda.

Tarmo Punger
Ettevõtja ja linnavolinik

Seda stsenaariumi iseloomustab kõige paremini selles enim kasutatud sõnapaar oluliste muutusteta. Seetõttu võiks isegi pealkirja kritiseerida – jätkuareng sisaldab siiski sõna areng, aga sisuliselt arengut ette ei nähta.

Kesklinna planeeringuid käsitletakse endiselt üksikprintsiibil ja terviklikke suundumusi ei teki. Minu arvates on see ka praeguse kesklinna peamine probleem, kuna objektid ei suhestu üksteise ega kesklinna kui tervikuga, vaid püüavad ainult iseennast ja oma võimalusi-vajadusi presenteerida.

Jalakäija (ja tegelikult ka autojuhi) liikumissuunad on tegevustega kaetud lünklikult ja see stsenaarium siin midagi ei paranda. Väide, et olemasolevat keskkonda püütakse pidevalt parendada, on passiivne ja loosunglik ning täitmise kvaliteeti on hiljem suhteliselt raske hinnata.

Ka linna arengule riigi kontekstis, samuti rahvastiku ja tulude arengule ei lisa see stsenaarium midagi, pigem vastupidi. Aga olgem ausad, seda kesklinna arengu versiooni on kõige lihtsam rakendada, et mitte öelda: see võib jalad alla võtta ja ise rakenduda.

Sest kui ühelt poolt vaadata linnakodanike rahulolematust nii mitmegi kesklinna kerkinud hoonega ja mõne senise planeeringuga seotud probleeme ning teiselt poolt lähemate aastate majandusprognoose, võivad ülejäänud stsenaariumid jäädagi vaid paberile.

Nendes sisalduvad arendusmahud on praeguses majandusruumis muinasjutulised. Ilmselt oleks realistlik ja ka arengut tagav II ja IV stsenaariumi segavariant, kuid seegi nõuaks linna juhtimises senisest aktiivsemat ja leidlikumat lähenemist ning valitud joonest kinnipidamist.

---------------------------------------------------------------
Viies stsenaarium: kesklinna võimestatud areng

Pealkirjas võiks õige olla isegi väljend tormiline areng. Kesklinna ülivõimas ja kiire arendamine näeb ette hoogsat ehitust ning siin toimetavate inimeste hulga kahekordistamist. Ületatakse teistes stsenaariumides kavandatud suurimaid ehitusmahtusid ja elanike arvu kasvu ootust. Kesklinn muutuks suurlinlikumaks elukeskkonnaks, kus on tihedam liiklus, suuremad rahvahulgad, multikultuurne linnapilt.

Inimesed, kes seda linnakeskkonda väärtustavad, erinevad praegustest tartlastest tõenäoliselt paljus. Stsenaarium näeb ette Teises maailmasõjas hävinud hoonestuse alade taashoonestamise tänapäevastes mahtudes, ehitada lubatakse tihedalt ja kõrgeid maju. See tähendab ka purustatud hoonete asemele sõja järel rajatud haljasalade täisehitamist.

 Stsenaariumi elluviimisel on muu hulgas vaja:
• Vanalinnas hoonestada tühjad krundid kuni viiekorruseliste hoonetega, kus alumistel korrustel asuvad kauplused ja teenindusasutused.
• Tänavavõrk säilib, kuid inimhulkade kahekordistumise tõttu tuleb kesklinnas laiendada tänavaid ja suurendada läbilaskevõimet. Kaotada avaparklad, asendada need parklatega hoonete all või parkimismajadega.
• Pirogovi platsi alla rajada parkla, platsi ääred hoonestada. Toomemäe nõlv Jakobi tänava ääres hoonestada. Vanemuise ülemisse parklasse ja selle ümbrusse ehitada vähemalt kuuekorruselised äri- ja büroohooned. Lille mäe Riia tänava poolne nõlv hoonestada neljakorruseliste hoonetega.
• Avaturu ala hoonestada 6–8-korruseliste hoonetega. Turu tänava katlamaja alale ehitada sama kõrged segakasutusega hooned.
• Ülejõe ja Holmi park hoonestada tervikuna kuni kuuekorruseliste majadega, milles poolel pinnast on korterid.

Stsenaariumi rakendamisel kasvaks elanikkond vähemalt 130 000 inimeseni. Tartust saaks riigi kõige kiiremini arenev linn, atraktiivseim majandusarengu keskus ja põhiline riigisisese migratsiooni sihtpunkt. Tartu tühjendaks Lõuna-Eesti väiksemad linnad. Ohustatud on Tartu senine identiteet ja olemus väikese rahuliku ülikoolilinnana.

Peep Mardiste
Roheliste erakonna piirkonnajuht

Usun, et seda stsenaariumi ei võta tegelikult tõsiselt ei autorid ega linnavalitsus. Pahandada pole siiski põhjust – selliste harjutuste juures luuakse äärmuslikud variandid selleks, et teise äärmuse pooldajaid pinges hoida ning lõpuks rõõmsalt keskpõrandal valida mõni keskmine variant.

Ükskõik millise stsenaariumi puhul tuleb arvestada, et linnavalitsuse võime ühe linnaosa arengut suunata on tegelikult piiratud. Linn ei ole nii suur kinnisvaraomanik, et suures mastaabis liikuda ülejäänud turuga võrreldes vastassuunas. On loomulikult kaudsemaid meetodeid linnaruumi kujundamiseks, kuid nendega radikaalset muutust esile ei kutsu.

Ka linna autoriteedil ja enesekehtestamisel on piirid: me pole suutnud panna isegi Tallinna-Varssavi kiirrongiliini Tartut läbima ning oleme lasknud rahvusvahelistumise ainsa potentsiaalse mootori Tartu Ülikooli toimetama kesklinna asemel kaugetele põldudele.

Selle stsenaariumi käivitumise eeldus on, et tartlaste arv on vähemalt 130 000, see on selgelt ebareaalne. Selles mastaabis tasuks mõtlema hakata, kui riigi tasandil võetakse näiteks eesmärk kasvatada Eesti elanikkond suunatud immigratsiooni toel mõnekümne aastaga kahe miljonini.

Selles stsenaariumis on muidugi ka mõistlikku, sh Oeconomicumi ja Fortuuna kvartali ja Karu platsi (Rüütli-Küütri nurgal) hoonestamine. Samamoodi on mõistlik ehitajate kirge maandada Taskust kuni Sõpruse sillani kulgeval alal, lubades seal kõrgeid hooneid ja suurt täisehituse mahtu. Kui kõrghooneid teha, siis pigem kontsentreeritult ühel alal.