Nõo õpetajatel saabub sportlik aeg

Nõo reaalgümnaasiumi õpetajad käisid eile ringkäigul oma uutes õppehoonetes ning vaatasid üle ka lastele sel aastal koduks oleva Nooruse 5 ühiselamu.

FOTO: Kristjan Teedema

Nõo reaalgümnaasiumi oma maja asemel on sügav auk, kus kopad ringi roomavad ja töölised usinalt siblides uut hoonet kasvatavad. Hariduse andmist ei saa aga seniks pooleli jätta, nii et nõokad õpivad sellel aastal Tartus.

Täna on nii värsketel kui ka kogenud gümnasistidel esimene koolipäev. Hoolimata sellest, et kalender näitab juba 4. kuupäeva, ikkagi pidulik. Varem ei saanud alustada, sest kaugelt tulnutele ei olnud lihtsalt magamiskohta.

Nimelt on nõokatele ette nähtud ühikakohad Nooruse 5 hoones, tervishoiukõrgkooli ühiselamus. Seal käib aga remont ja veel eile päeval puhastasid koristajad tube akende vahetamisest jäänud ehitusprahist. Nii mõnigi õpilane pidi omale voodi ise koridorist tuppa tassima.

Koolis on õpilasi sel aastal umbes 245, 196 neist saavad koha ühikas. 25–30 õpilast on kohalikud, kes käivad iga päev kodust kooli, ning mõned õpilased pidid endale elamiskoha ise muretsema. «Aga nii on olnud meil ka Nõos,» rääkis direktor Jaanus Järveoja.

Tavaline ühikas

Ühiselamu võib ehk hirmus tunduda terve elu eeskujuliku euroremondiga korteris elanud noorele, kuid midagi ennenägematut või jubedat seal tegelikult ei ole.

Matemaatikaõpetaja Sirje Sild arvas, et gümnaasiumi enda vana ühikas, mis kevadel maatasa lammutati, oli ehk isegi pisut kehvem.

Seal olid näiteks pesuruumid ja tualetid terve koridori peale ühised, praeguses majas on kolme-nelja toa ehk ühe boksi peale enda oma. Ja vanas ühikas hakkas tubades kartulipraadimise peale signalisatsioon sageli undama, praeguses majas on igal korrusel ka mingisugused kööginurgad olemas.

Eile käisid õpetajad ringkäigul, et oma ruumid üle vaadata. Paljud nägid neid päris esimest korda ja uudistamist oli palju.

Õpetajad ongi need, kellele eesootav aasta kõige rohkem tervisesporti sisaldab. Tunnid on tulnud ära jagada mitme hoone vahel ja kuna ühe inimese edasi-tagasi liikumine võtab vähem aega kui kahekümne viie, siis on peamiselt õpetajad need, kes vahetundidel ühest majast teise jooksevad.

«Nägite ju küll, kuidas me siia tulime,» mainis Järveoja. «Osa on juba kohal ja tahaks jutuga peale hakata, aga viimased jõuavad alles kahe-kolme minuti pärast.»

Kooli staap jääb Nooruse 9 majja, kus õppetööd on alustanud ka tervishoiukõrgkool. Tunnid toimuvad sealsetes klassides ning lisaks lähedalasuvate ülikooli hoonete – Biomeedikumi, Chemicumi ja tehnoloogiainstituudi – auditooriumides.

Nooruse 9 majas on ka aula ja võimla kehalise kasvatuse tundideks.

Tunniplaani kokkupanekul on tulnud arvestada eelkõige ülikooli loengute aegadega ning ka laste koolipäevad on sarnased tudengite omadega. Päeva algus on ametlikult kell 8, lõpp 16-17, aga päeva sisse võib tekkida auke, päev alata-lõppeda hiljem.

Kohvikusse tööd tegema

Kuna kõik pinnad on renditud ja iga sent on arvel, siis on vaid paar ruumi õpetajatele mõeldud pinda, kus tunde ette valmistada. Igas ülikooli majas on aga kohvik ja õpetajad arvasid, et kui seal ka traadita internet on, siis võib seal tudengite kombel oma sülearvutiga laua taga istuda ja näiteks e-kooli täita.

Üks aasta edasi-tagasi jooksmist tuleb ära kannatada, sest täpselt aasta pärast peaks koolil olema uhiuus ja uhke maja. Seal on igal õpetajal oma koht, kõik vajalikud klassid-auditooriumid ning ühikas voodeid rohkemgi, kui esialgu vaja läheb.

Tagasi üles