Tartu asubki seadustama omavolitseja maja

Jüri Saar
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Herne 45
Herne 45 Foto: Kristjan Teedema

Supilinna miljööalal Herne 45 krundile reegleid rikkudes ehitatud ja lubatust suurem kortermaja võib saada põlistatud, sest linnavalitsus tegi volikogule ettepaneku algatada planeeringu muudatus maja seadustamiseks.

Planeeringu algatamise eelnõu küll otse ei ütle, millistes mõõtudes maja linnavalitsus sel kohal õigeks peaks, kuid toob välja arendaja küsitu ja tegeliku olukorra võrdluse seni kehtiva planeeringuga võrreldes.

Nii näiteks lubab senine planeering krundil hoonealuseks pinnaks 175 ruutmeetrit, tegelikult on 194,8, millele lisandub veel üle 30 ruutmeetri terrassi. Arendaja küsib 230.

Hoone absoluutkõrguseks (merepinnast) on lubatud 42,6 meetrit, juunikuise mõõtmise järgi on 43,48 ja arendaja küsib 44. Korterite suurimaks arvuks on lubatud neli, arendaja küsib üheksa.

Linnavalitsus ütleb eelnõus, et kuna Herne tänava äärde ehitatud hoone maht on suurel määral vastuolus kehtiva detailplaneeringuga, peab linn vajalikuks koostada uus planeering, et kaaluda krundile rajatud hoone sobivust Supilinna miljöösse avaliku menetluse käigus.

Mäletatavasti ehitab arendaja Gert Roosaare firma seda maja kooskõlastatud projektita ja ehitusloata, linn on teinud ehituse peatamiseks mitu ettekirjutust, kuid need on jäänud mõjuta.

Abitu linnavalitsus

Naabrid Kerli Leetsaar ja Heiki-Jaan Kaalep saatsid linnavõimudele ja Postimehele kirja, milles ütlevad, et nad ei saa kuidagi nõustuda seadusi ja norme eiravale tegevusele tagantjärele legitiimsuse andmisega, nii nagu nad ei kiida heaks ka linnavalitsuse senist abitust ebaseadusliku ehitamise reaalsel tõkestamisel.

Leetsaar ja Kaalep viitavad, et mullu detsembris volikogu jõustatud detailplaneeringu kehtestamisega sõlmiti ühiskondlik kokkulepe, mis oli saavutatud planeeringu menetlemisel avaliku võimu, krundi omaniku, naabrite ja teiste osapoolte vahel.

«Detailplaneeringu kehtestamisest möödunud üheksa kuu jooksul ei ole ilmnenud muid asjaolusid peale detailplaneeringut, ehitusprojekti ja linnavalitsuse ettekirjutisi eirava hoone püstitamise,» märgivad allakirjutanud. «Leiame, et kõnealust hoonet seadustamata jättes on Tartu linnavõimul võimalus näidata oma tõsiseltvõetavust ning ka seda, et tegemist pole lihtsalt katteta poliitiliste lubadustega.»

Leetsaar ja Kaalep ütlevad, et eelkõige on nad mures väikesele krundile ebaproportsionaalselt suure ja paljude korteritega maja püstitamisega paratamatult kaasneva liiklus- ja parkimiskoormuse pärast.

Õiglustunne ja reaalsus

Abilinnapea Raimond Tamm ütles, et Herne 45 krundil toimuv on kahtlemata taunimisväärne ning linnavalitsus ei saa arendaja käitumist mitte kuidagi heaks kiita.

«Alates sellest, kui vana hoone rekonstrueerimistöödega alustati ning kehtivas detailplaneeringus säilitamisele määratud hoone segastel asjaoludel kokku varises, ei ole arendaja ehitustöid ning sellega seonduvat asjaajamist ausameelselt korraldanud,» nentis Tamm. «Kui isegi õiglustundest lähtudes tahaks seda väga teha, ei ole siiski linnavalitsuse võimuses krundil toimuvat ehitustegevust füüsiliselt takistada.»

Tamm lisas, et olukorras, kus ehituse peatamiseks tehtud ettekirjutused ja nendega kaasnev sunniraha ei ole mõju avaldanud, oleks üks võimalus nõuda hoone osalist lammutamist, et see detailplaneeringuga vastavusse viia.

«Kuid senise kohtupraktika põhjal ei oleks see praegu mõistlik samm. Lammutamisnõudeks ei ole lihtsalt piisavalt alust ning linnavalitsusel puudub huvi juba ette kaotatud lahingus osaleda,» nentis ta.
Tamme sõnul annab detailplaneeringu menetlus võimaluse kõiki asjaolusid põhjalikult kaaluda ning osalistel oma seisukohti väljendada, tulemust ennustada oleks praegu aga ennatlik.

Linna arhitektuuri ja ehituse osakonna spetsialistid on südasuvises seisukohavõtus möönnud ehitatud hoone sobivust miljöösse. Abilinnapea Tamm on saanud ka kirju sellisel kujul ehitatud hoone kaitseks.
Nii näiteks kirjutas Soomes töötav Eesti arst murest, et kadedus ja kiuslikkus suudavad Supilinnas rohkem korda saata kui soov midagi korda teha.

Tema meelest on Herne 45 parimaid näiteid korda tehtud majadest Herne tänaval ja on äärmiselt tobe, et silmale märkamatute mõõtude pärast on võimalik nii palju probleeme tekitada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles