Kevadel tegid Urmas Kruuse, Andres Liinat ja Vahur Kalmre ettepaneku Tartu korvpalli tuleviku kohta. Mõtetel on settida ning seedida lastud ja ma soovin ka oma arvamuse öelda.
Andre Eli: Rocki hüvanguks saab veel nii mõndagi teha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõigepealt tunnen suurimat heameelt Tartu Ülikooli / Rocki nime uuesti kasutuselevõtu üle. Olen küll väga uhke Tartu Ülikooli üle, aga eelmisel hooajal kasutusel olnud Tartu Ülikooli korvpallimeeskond polnud siiski mingi nimi. Ei juhtu sageli, et üks nimi sobib meeskonda nii hästi iseloomustama: Rock on lühike, lööv ja meeldejääv ning näitab jõuliselt, milline on meeskond viimasel kümmekonnal aastal olnud.
Praegu on see küll sponsornimi, aga minu meelest võiks kunagi tulevikus meeskonna nimi olla lihtsalt Tartu Rock.
Kus mängida ja vaadata
Kolm meest tegid ettepaneku luua uus «laiapõhjalise asutajate ja toetajate ringiga mittetulundusühing» ning nimetati ka võimalikke asutajaliikmeid. Idee on muidugi hea, aga mind teeb see natuke ettevaatlikuks. Mulle tundub, et maailm siiski nii ideaalne ei ole. Kindlasti on asutajatel peale üldiste eesmärkide ka isiklikke eesmärke ning nende pealesurumine võib hakata ühtsust lõhkuma.
Nagu ma aru saan, juhib klubi praegu vaid mõneliikmeline TÜ ASK juhatus ja ühise asja nimel väljas olla on mõnevõrra kergem, kuigi on ka miinuseid. Kui luua mitmetest asutajatest koosnev mittetulundusühing, siis tuleb see enne väga põhjalikult läbi mõelda. Olen lugenud Tartus tegutsevate korvpalliklubide või treenerite tülidest ega soovi, et MTÜs mõni ebaterve rivaliteet tekiks.
Samuti äratab umbusku pakutud organisatsiooni Tartu Ülikooli akadeemilise spordiklubi alt ära viimine. TÜ ASK on minu meelest olnud Tartu esindusmeeskonna kindel alustala, mis on usaldusväärne publiku, mängijate ja sponsorite silmis ning ma pole ka kahelnud nende huvis arendada Tartu korvpalli.
Kolm meest tõid välja ka uue võistlussaaliga seonduva. Kui TÜ spordihoonet renoveeriti, rääkisid Harry Lemberg ja Riho Illak uue ja suure korvpallisaali ehitamisest. Igaüks teab, mis sellest tegelikult välja tuli.
Mina olin tollal väga uue saali poolt ja nördinud plaani luhtumisest. Aga praegu on mul väga hea meel, et endiselt mängitakse vanas saalis. Käisin kõikidel kergejõustikuhallis peetud kohtumistel, aga ilmselt halli suuruse tõttu ei tekkinud kordagi sellist tunnet nagu vanas saalis (kuigi tuleb tõdeda, et oli pagana mugav halli rõdul toolil istudes mängu jälgida).
Saan aru, et TÜ plaanib spordihoonet laiendada ja ilmselt kehakultuuriteaduskonna sinna kolida. Oleks ideaalne, kui laiendamise käigus leitaks selline lahendus, et TÜ/Rock jääks mängima vanasse saali – tuleks vaid muretseda natuke suuremad tribüünid ning miks mitte ka üks otsatribüün. Samuti igatsen korralikku tablood, kuhu saaks kuvada mängijate särginumbrid.
Kui Tartu linn plaanib ise ehitada spordihoone, mida saaks ka Rock kasutada, siis kindlasti ei tohiks see paikneda kuskil tühermaal. Praegusel hoonel on suurepärane asukoht kesklinna lähedal.
Kõrvalpilk tribüünilt
Et meeskond ka järgnevatel aastatel edukas oleks, tuleb noormängijatele anda korralikult mänguaega, seda kindlasti meistriliiga tasemel. Pole mõtet pidada pingiotsal paari nooremat mängijat, kes üldse platsile ei pääse, ja siis nad paari aasta pärast samasugust tulevikku ootavate mängijate vastu välja vahetada.
Kuidas seda korraldada, pole enam minu pädevuses öelda. Kas lubada meistriliigasse ka duubelmeeskonnad, kas anda noormängijad mõnesse muusse meeskonda rendile, kas nõrgemate vastaste vastu mängidagi vaid noortega ...
Mulle meeldib, et TÜ teeb kodumängudest ülekandeid. Vahel on hea mänge üle vaadata ka neil, kes ise on alati kohal olnud. Kas või muhedate ja erudeeritud kommentaatorite pärast. Ma ei tea, kui palju TÜ ASK ülekannete tõttu rahaliselt kannatab, aga võimaluse korral tuleks neid kindlasti jätkata.
Olen kuulnud korvpalliliidu plaanist teha mängust tasulisi ülekandeid. Kui tõesti peaks nii minema, siis TÜ võiks survestada korvpalliliitu, et vähemalt Tartu mänge jääksid kommenteerima Rekand ja Torim.
Praeguselt või siis loodavalt organisatsioonilt loodan, et suhtlemine avalikkusega (eriti fännidega) oleks aus ja läbipaistev. Olgu või näiteks fiasko BBLi finaalturniiri korraldamisega, kui hooajapileti ostnud inimesi sunniti ostma lisapääse, olgugi et hooajapileteid müüdi «Sellega pääseb igale kodumängule»-reklaamlause abil.
Samuti tuleks fänne rohkem väärtustada. Ma ei mõtle praegu neid, kes kuuluvad fänniklubisse – neile on soodustused olemas. Seevastu tavaline poolehoidja, kes käib küll tihti mängudel, aga pole ei fänniklubi liige ega ole tal ka spordiklubi silmis erilist tähtsust, on nagu võõrkeha kahe poole vahel.
Mõnikord jälgin tuttavaid nägusid ja mõtlen, mille poolest on nemad, kes käivad ka vähemtähtsaid mänge vaatamas, kehvemad sponsoritest või muudest tasuta pääsmete omanikest, kes üldjuhul suvatsevad vaid «põnevamaid» mänge jälgima tulla. Ja ma pole seda siiani välja mõelnud.
Arvatavasti keegi neist ei oota mingit erilist tänu ja kohtlemist, aga oleks kena neid vahelgi meeles pidada. Võib tekkida selline kümme aastat ühele firmale truu olnud kliendi tunne, kellele jõuludeks saadetakse tagasihoidlik pühadeõnnitlus, paremat kraami aga pakutakse vaid uutele liitujatele.
Tantsutüdrukud on tähtsad
Ning viimane, aga üldsegi mitte vähetähtis – tantsutüdrukud! Nemad on üle kümne aasta olnud Tartu korvpallimeeskonna visiitkaart. Peale pauside ajal silmailu pakkumise kutsuti neid ka paljudele üritustele, mille kaudu nad said meeskonda reklaamida ja selle populaarsust suurendada.
Pärast seda, kui endised tantsijad «pensionile läksid», on tase korralikult langenud. «Vanad» tüdrukud astusid Žalgirise ja Rytase tantsutüdrukutele kandadele, praegused põruvad isegi Eestis korraldatavatel võistlxustel.
Mitte et ma selliseid võistlusi eriti tõsiselt võtaks, aga midagi nad siiski näitavad. Kuigi asi pole üldjuhul neidudes. Nende seas on mitmeid andekaid, aga just kavad on kehvakeseks muutunud. Lisaks kõigele muule kasutatakse väga vähe võimlemiselemente ja -vahendeid, aga need just tegidki tantsukavad eriliseks.
Minu kõrvu jõudis jutt, et eelmisel hooajal polnud tüdrukutel raha (korraliku) treeneri palkamiseks. Ma loodan, et praegune TÜ ASK või tulevane loodav klubi leiab võimaluse ka tantsutüdrukuid rohkem toetada.
Samal teemal: «Kolme mehe ettepanek: paneme Tartu korvpalli kokku», TPM 10.5, ja «Mida arvavad kolme mehe korvpalliettepanekust lugejad», TPM 17.5.