Kooliaasta toob rõõmu ja muresid

Elina Randoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Treffneri gümnaasium alustas kooliaastat Treffneri kuju juures.
Treffneri gümnaasium alustas kooliaastat Treffneri kuju juures. Foto: Sille Annuk

Kuigi esimene september on juba seljataga, on paljudes koolides, eriti maal, esimene pidulik koolipäev aktuse, lillede ja valgete pluusidega alles täna.

Tartu maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Annely Võsaste rääkis, et õnneks ei ole tänavu ühtegi kooli, mille esimesse klassi poleks jagunud ühtegi õpilast.

Kõige vähem õpilasi alustab sel aastal kooliteed pisikeses Mehikoorma põhikoolis, kus esimesse klassi läheb vaid üks laps.

Õpilasi on seal koolis tänavu 27.

Kahe õpilasega esimeses klassis alustab Kolkja ning kolmega Kavastu kool, teistes on värskeid õpilasi juba rohkem.

Sündimus kasvab

Tartu linnas läks tänavu esimesse klassi umbes 150 õpilast rohkem kui mullu, kuid maakonnas oli selliseid lapsi hoopis 30 võrra vähem kui eelmisel aastal.

«Ei ole põhjuseks see, et lapsed on linna läinud,» ütles Võsaste. «Sünnikõvera järgi on just 2005. aasta sündimus olnud kõige väiksem ja nüüd edasi tuleb ka maakonna puhul väike kasv.» Nii on järgmistel aastatel oodata kooli rohkem lapsi ja ehk ei ole vaja ühtegi väikest kooli sulgeda.

Tänavu lõpetavad kolm kooli eksistentsi gümnaasiumina ja jätkavad põhikoolina. Peale Tartu Raatuse ja Forseliuse gümnaasiumi ka Rannu gümnaasium. Kaks aastat pole need koolid uusi õpilasi vastu võtnud ning kevadel lõpetavad neil viimased 12. klassid.

Uus kooliaasta toob nii häid kui halbu muutusi, mõned pole veel kindlad. Heast kõneldes ütles Tartu abilinnapea Tiia Teppan, et sellel õppeaastal võiksid kõik Tartu koolid minna algklassides üle kujundavale hindamisele. Sellest räägiti kevadel direktorite nõupidamisel ning kuigi iga kool otsustab ise, on linnal suund selge.

«Lapsed ei peaks saama numbrilisi hindeid, nad ju alles alustavad kooliteed,» arvas Teppan ning tema sõnul võiks ideaalis olla kujundav hindamine isegi kuni 6. klassini, aga see on alles tulevikumuusika.
Ka tuleks varsti hakata ehitama Tamme gümnaasiumi uut hoonet, sest plaanide järgi peaks maja olema kasutusvalmis 2015. aasta 1. septembril.

Rahamured piiravad

Ebameeldiva poole peal on võimalus, et riik lõpetab koolis töötavate spetsialistide, näiteks logopeedide, psühholoogide ja sotsiaalpedagoogide rahastamise ning linn peab leidma neile raha oma eelarvest.
Praegu alles oodatakse riigilt selle kohta otsust, kuid Teppan lubas, et vajaduse korral raha leitakse. «Oleme võtnud eesmärgiks, et need spetsialistid peavad koolides jätkama,» kinnitas Teppan.

Annely Võsaste rääkis, et endiselt on vaja tööd teha uue õppekava ja selle rakendamisega, sest kuigi kava kehtib juba teist aastat, nõuab see õpetajatelt harjumuspärasest erinevat mõtteviisi.

Uue kooliaasta ülesannete hulgas mainis Võsaste ka õpetajakoolitust infotehnoloogias. Lapsed on tema sõnul õpetajatest selles pika sammu võrra ees ning täiskasvanud vajavad oskusi-teadmisi, et tehnika kõiki võimalusi ära kasutada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles