Juhtkiri: soovid koolialguse puhul

Tartu Postimees Foto: SCANPIX

Selle õppeaasta esimene koolikell on paljudes koolides juba kõlanud, avaaktused kas peetud või pidamisel ja nii asuvad kümned tuhanded Tartu õppurid end haritud inimeseks koolitama. Tartu, see nooruse- ja ülikoolilinn, on jälle oma sõiduvees! Järgnevalt mõned soovid ja soovitused Tartu Postimehelt igal astmel haridusvagude ajajaile ja kogu linnale.

• Pihlakad on tänavu viljakad ning sama viljakas on meie teadus- ja haridusminister Jaak Aaviksoo, kes puistab küpseid ja mitte nii küpseid mõttevilju lausa kahest varrukast korraga – haridusreform seilab naginal ja praginal nagu mitmemastiline purjekas.
Aaviksoo on öelnud, et 35 tunni sisse 44 nädalal peab mahtuma kogu õpetaja töö, 90 protsendi laste koolitee peab olema läbitav poole tunniga, ülekoormatud ainekavu tuleb kärpida, füüsika õpetamine võib alata alles ülikoolis, vaid viiendik ülikoolide õpiajast võib kuluda loengutele jpm. Aaviksoo teab, et integraali rööptahukast ei ole kasu, küll aga protsendi võtmisest, sest «me peame toime tulema ka lennujaamas ja poes, mitte ainult klassikuid lugedes». Andku ministri ideed mõttetööd meile kõigile, et mühinal keema aetud pajas selitada parajalt rammus leem koolides formeeritava tervikliku inimese kosutuseks.

• Sel sügisel alustab linna üldhariduskoolide esimestes klassides 1115 plikat ja põngerjat – jätkugu neil koolirõõmu kauemaks kui põhikooli lõpuni ja jätkugu tulevikuski gümnaasiume kõigile soovijaile.

• Õppige keeli, suured ja väikesed, kuid ärge unustage, et Eestis räägitakse eesti keelt ja internetikeel on pahatihti vigane eesti keel.

• Üliõpilased, õppige seisma oma õiguste ja õigustatud soovide eest. Haridusministeerium ju siinsamas Tartus ja pikettimiseks platski maja ees olemas.

• Pühendu, süvene, sukeldu õpitavasse. Huvitu! Ole teadmisjanuline. Pea meeles, et alati on kõige jaoks täpselt nii palju aega, kui ise tahad. Ja kõige selle juurde kuulugu ka üks mõnus vimka ja mürgel.

• Palju krutskeid! Palju õppimisindu! Väiksematele: kirjutage julgelt sahtlipõhja luuletusi ja joonistage pilte – just teie oletegi tulevased luuletajad ja kunstnikud.

• Õppige lugema! Ei piisa ainult tähtede tundmisest ja oskusest lugeda kokku sõnu lauseteks väikeste tarkade masinate ekraanidel. Tarvis on osata lugeda selliseid raamatuid, mille lehed on ühest servast kokku köidetud, trükiseid, mille õhukese lehekülje keeramist saadab mõnus sabin ja krabin. E-trükiseid on lausa raamatukoguna küll kerge kaasas kanda, aga need on vormilt ühekülgsed nagu pakisupp või konserv Turisti Eine.

• Koolis saad endale tagada, et sul oleks elus kindel tagamaa. Teadmisteta ei suuda ära jagada, mida võtta hea ja mida pahana, millal ärgata ja millal minna magama, mida hoida endale ja mida jagada, mille eest saab kiita või siis pragada, mis on pühalik ja mis on väga pagana. (Ümiseda Tacabro hiti «Tacata’» viisil.)

• Nõuanne igas eas õppureile: liikuge rohkem! Jalgsi ja jalgratta või isegi tõukerattaga. Korraldage kodutänavas parkimisvaba päev ja mängige hoovides palli, kulli, luuret või tagaajamist – peaasi, et kõik see mees saab kordki nädalas arvuti tagant või teleri eest püsti ja minema.

• Tudengid, hoidke korras oma Pirogovi plats, et kellelgi ei tekiks tahtmist kehtestada seal puritaanlikke piiranguid ja rakendada nuhkimist.

• Linnavalitsejad! Kui teete kooli ja haridust puudutavaid otsuseid, siis üritage vaadata kaugemale kui järgmised valimised või uus kampaania. Üritage vaadata koguni rohkem kui kümne aasta kaugusele.