Ametiketi saanud rektor on tellimusülikooli vastu

Ametiraha seadis rektor Volli Kalmule kaela president Toomas Hendrik Ilves.

FOTO: Margus Ansu

Ametiketi saamise järel reedel peetud pidukõnes tuletas vastne Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm meelde akadeemilise vabaduse hoidmise tähtsust ning julgustas heal järjel inimesi tudengeid toetama.


Kalmule ametiehte kaela pannud president Toomas Hendrik Ilves ütles kombetalitusel peetud aulakõnes, et majanduslik kitsikus ei tohi olla ühelegi tudengile takistuseks hariduse omandamisel.

Sarnaselt kordas mõtet Kalm ühtlasi seda laiendades: raha ei või määrata, milliseid erialasid õpetatakse ja kuidas õpetatakse.

«Aeg-ajalt on meil kasulik endalt küsida, kas meie iseotsustamise vabadus on tasakaalus meie partnerite, näiteks ühiskonna vabadusega küsida, mida me neile neilt saadud toetuse eest vastu anname,» möönis rektor.

«On hulk asju, mida ühiskond meilt ootab ja oskab ka tellida, näiteks koolitatud juristi ja hambaarsti või geeni- ja infotehnoloogiauuringuid. [---] Aga ülikool teeks andestamatu vea, kui ta muganduks ainult homme kasutatava teadmise õpetamisele või viljelemisele.»

Taas õpetajakoolitusest

Volli Kalm meenutas, et tihti on teaduses jõutud põhjapanevate avastusteni uudishimust juhitud uurimistöid tehes, mitte tellimusi täites.

Rektori valimise kampaanias kerkis korduvalt esile Tartu Ülikooli õpetajakoolituse tugevdamise teema. Ilmses seoses sellega andis rektor oma kõnes avaliku lubaduse toetada ülikooli Hea Tahte Fondi kaudu oma ametiaja jooksul ühe õpetajakoolituse üliõpilase haridusteed võrdselt riigi makstava vajaduspõhise toetusega.

«Olles nii otsustanud, luban toimida solidaarselt ka juhul, kui riik peaks leidma võimaluse vajaduspõhist õppetoetust edaspidi tõsta,» kõneles Kalm. «Asjad ja olud muutuvad siis, kui me selleks ise midagi teeme.»
Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna õppeprodekaan Mart Noorma, kellel Tartu Postimees rektori inauguratsioonikõnet kommenteerida palus, pidas seda õnnestunuks. Eraldi tõstis Noorma esile rektori personaalset panust õpetajahariduse tugevdamiseks.

«Esimesel hetkel tundus see avaldus ehmatav, aga kui järele mõtlesin, siis geniaalne,» hindas Noorma. «Kui rektor ei võta Eesti õpetajahariduse edendamist isiklikult, kes siis veel. Ma arvan, et see ongi uue rektori üks suuremaid ülesandeid, kuidas just õpetajahariduse kaudu kõrgharidust kaugemas perspektiivis toetada.»

Religioonipsühholoogia professor Tõnu Lehtsaar kiitis Volli Kalmu kõne mitmekülgsust.

Eeskätt jäid talle meelde rektori tänuavaldused kolleegidele, kes teda valimiskampaanias toetasid või talle konkurentsi pakkusid. Uudsena sööbis ka Lehtsaare mällu rektori lubadus toetada isiklikust rahakotist üht tudengit.

«Uue rektori kõnes oli nii nüanssi kui sarmi,» kiitis Lehtsaar. «Mul on mulje, et uus rektor näeb ülikooli ennast tervikuna, aga ka osana Eesti kõrgharidussüsteemist kui tervikust, mis on ka loomulik.»

Nõudlikkus kasvab

Ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho leidis, et Volli Kalmu inauguratsioonitseremoonia sõnavõttudest vääris enim tähelepanu ja edasimõtlemist haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo oma.

Aaviksoo leidis, et ülikooli aulasse pole kogunetud ainult üksteise kiitmiseks, vaid ka selleks, et nõudlikult tulevikku vaadata. «Väljakutse Tartu Ülikooli juhtida on ehk varasematest rektoritest suuremgi, sest mulle tundub, et nõudlikkus hariduse ja akadeemia suhtes on kasvanud.»

Aaviksoo tuletas meelde, et valitsus on otsustanud pühenduda tulevikus kõrghariduses rohkem kvaliteedile ning vähem kvantiteedile.

«Aaviksoo kõne oli edasiviiv, näitas tulevikuteed: aeg ja olud on parimad võimalikest, et kõrgharidusega edasi minna,» märkis Toomas Kiho. «Rektori seisukohtadest oli kõige sümpaatsem see, et tuleb mõelda ülikooli inimestele, akadeemilisele kapitalile ja leida selle kaudu teed enneolematult heaks edasiminekuks.»

Eelmised rektorid ütlesid:

Tartu Ülikooli 82. rektor Peeter Tulviste 1994. aastal:

Oluline on ülikooli vaimsuse mitmekesisus, ülikooli uurimistöö ja õppimise interdistsiplinaarsus. Need eeldavad erinevate teadusharude ja valdkondade interaktsiooni.
Kui tohin siin viidata meie hulgast mõni kuu tagasi lahkunud professor Lotmanile, siis tema järgi kõik uus, iga mõte, sünnib erisuguste märgisüsteemide – mille hulka kuuluvad ka teadused ja kunstid – interaktsioonis.


Tartu Ülikooli 83. rektor Jaak Aaviksoo 1998. aastal:

Tugev on see ülikool, kes võib kinnitada: igaüks, kes siit tuleb, on hea, ja halval pole siin kohta. Ka keskmine peab olema väga hea, ka nõrgematel on õigus olla hea.
Me pole nii rikkad, et lubada endale praaki. Olgu meie püüdluseks korraldada iga samm ja tegu sellisel moel, et praagile ei oleks ruumi, et ka need meist, kes ei küüni maailmatippudeni, võiksid öelda – paremini ei suutnud.


Tartu Ülikooli 84. rektor Alar Karis 2007. aastal:

Ülikoolist ei tee ülikooli tudengitelt kasseeritav rahahulk ega õppejõududele makstav palk, vaid selge väärtustesüsteem, mis laseb ülikoolis luua töökeskkonna, kus vaba vaim areneda saab.
Keskpärasus, mis vohab kõikjal, kohati ka ülikoolis, ei sünnita loovust. Loovus sünnib koos vabadusega, vabadusega mõelda, tegutseda, vabadusega vastutada.

Tagasi üles