Anne kanali vesi on endiselt must

Foto: Margus Ansu / Postimees

Reostunud veest teavitati suplejaid nädal aega hiljem.Linnavalitsus teavitas Anne kanali reostunud suplusveest tartlasi esimest korda alles möödunud reedel, terviseamet oli aga juhtinud probleemile rae ja rannavalve tähelepanu juba nädal aega
varem.

Augustikuu esimese veeproovi võttis terviseamet Anne kanalist kaheksandal kuupäeval ning viis päeva hiljem oli selge, et vesi ei vasta normidele.

Escherichia coli bakterite näitaja oli 3400 (lubatud on 1000) ja soolte enterokokkide oma 825 (lubatud on 100). 16. augustil saatis terviseamet nii linnavalitsusele kui ka randa valvavale G4S-le kirja, et vesi pole normis, kuid punast lippu vardasse ei tõmmatud.

Järgmine veeproov võeti kanalist 21. augustil ning kuigi seis oli parem, näitasid ka teise proovi analüüsid reostust. Kordusproovi tulemustest sai linn teada 24. augustil ning peale seda pandi randa üles punane lipp ja vee seisukorrast teavitav infotahvel.

Oodati kordusproovi

Miks aga juba esimese kirja peale linn ega rannavalve suplejaid ei teavitanud, ei osanud terviseameti lõunatalituse juhtivinspektor Kaja Laursoo pakkuda. «Vaat ei oska öelda, sest meie saatsime neile kirja juba varem, et proovid ei vasta normidele,» ütles Laursoo.

Selget vastust viivitamisele ei andnud ka linnamajanduse osakonna haljastus- ja puhastusteenistuse juhataja Eda Põld­ma. Samuti väitis ta, et sai terviseameti e-kirja kätte alles 21. augustil.

«Ma tõesti ei tea, kus see kiri vahepeal oli, aga kui proovid tulid, suhtlesin ma kohe meie lepingupartneriga ja nad ütlesid, et neil on kordusproovid tellitud ning kollane lipp väljas,» selgitas Põldma ja tunnistas, et ilmselt oleks pidanud kohe punase lipu korralduse andma.

G4S rannavalve projektijuht Argo Raag ütles, et terviseameti esimese proovi peale nad tavaliselt kohe punast lippu välja ei pane.

«Alati tehakse kordusproov ja kui neid tulemusi veel ei ole, siis me punast lippu ei pane. See proov võib olla võetud nii, et ... ja ei pruugi ka näidata, et asjad on tõesti korrast ära. Laseme kohe teha kordusproovi ja kui ka see näitab, et veega pole kõik korras, siis tegutseme, nii nagu oli nüüd,» selgitas Raag.

Tasapisi puhtamaks

Eilseks oli terviseamet kätte saanud ka kolmanda proovi tulemused, mille järgi on Esche­richia coli bakteri näitaja normis, kuid soolte entero­kokkide oma endiselt kaks korda lubatust suurem. «Aga kui arvestada, et esimene proov oli 820 ja eelmisel nädalal oli see 680, siis on tulemus oluliselt paranenud,» lausus terviseameti inspektor Laursoo.  

Millest on Anne kanali reostus põhjustatud, ei osanud Laursoo otseselt öelda, kuid pakkus, et see võib olla seotud inimeste või loomade väljaheidetega, mis on vette sattunud.

«Need mõlemad mikroorganismid on inimese ja soojavereliste loomade soolestikust,» ütles Laursoo ning lisas, et sellise taseme saavutamiseks ei piisa ainult vette urineerimisest. «Ilmselt on see ikka suuremate hädade tulemus.»

«Kuigi enamik soolebakterite vorme on ohutud, võivad mõned neist tekitada ka sooletrakti haigestumisi. Kõik sõltub kogusest ja seda vett tuleks ikkagi alla neelata. Sõltub ka organismi üldisest seisundist ja immuunsusest.

Mõned jäävad kergemini haigeks, mõned ei haigestu üldse. Kindlasti on lapsed rohkem ohustatud, aga paljalt veega kokkupuude pole ohtlik,» selgitas Laursoo.

Inspektori sõnul on ilmsiks tulnud reostus erakordne, sest kunagi varem pole vesi nii must olnud.

«Tegelikult pole aastakümneid kanalis sellist reostust olnud, vesi on kogu aeg puhas olnud,» lausus Laursoo ning lisas, et kuna ametlik suplushooaeg saab 31. augustil läbi, ei tellita ka rohkem proove. «Eks kevadel paistab, mis seal on, aga ma arvan, et aeg teeb oma töö.» 

Kas teate?

Anne kanali vesi
8. august
• Escherichia coli 3400 (piirnorm 1000)
• Soole enterokokid 825 (piirnorm 100)

21. august
• Escherichia coli 1180
• Soole enterokokid 680

27. august
• Escherichia coli 750
• Soole enterokokid 219
Allikas: terviseamet