Maratonirada läbib Tartule iseloomulikke paiku

Maratonil osalemisele on spordisõber Kalle Jaarman (paremal) mõelnud kaua, kuid konkreetselt selleks maratoniks on ta valmistunud maikuust saadik. Korra nädalas treenib ta koos abikaasaga Eesti jooksuässa Viljar Vallimäe juhendamisel. Peale jooksmist tehakse ka üldfüüsiliselt kasulikke staatilisi harjutusi.

FOTO: Margus Ansu

Kuigi maratonijooksjad tulevad starti alles 6. oktoobril, käib klubis Tartu Maraton juba praegu kibe ettevalmistus esimeseks linnamaratoniks ning samas ka Tartu sügisjooksu taaselustamiseks.

Harrastussportlasel Kalle Jaar­manil on maratoni läbimine meeles mõlkunud juba nii mõnedki aastad. Paaril korral on ta Helsingi maratonil ka kirjas olnud, kuid vähese treenituse tõttu on siiski minemata jäänud.

Nüüd, kui linnamaraton koju kätte tuli, ei olnud osalemine hetkekski kahtluse all.
«Olen oma jooksuaega juba nii palju parandanud, et ei saa siin miskit hullu tulla,» arvas ta.

Klubi Tartu Maraton juht Indrek Kelk rääkis, et korraldajatel on käed-jalad tööd täis, sest lisaks jooksuüritusele tegeletakse ka 15. rattamaratoniga. «Pusimist on kõvasti – maratonidistants tuleb ju esimest korda ja sügisjooksu pole 1998. aastast alates linnas olnud,» täpsustas ta.

42-kilomeetrine jooksurada kulgeb linnas Emajõe kallastel, Supilinnas, Toomemäel ja Karlovas, kuid et Tartu-suuruses linnas on raske kogu rada linnatänavatele mahutada, siis viib see ligi 15 kilomeetriks jooksjad ka äärealadele, Ihastesse ja Luunja poole põldude vahele.

Kelk selgitas, et metropolidesse, nagu Londonisse või New Yorki, poleks probleemi teha ka pikem rada, kuid isegi näiteks Amsterdamis, mis on pindalalt üle viie korra Tartust suurem, on osa rajast linnaäärsetel aladel. Ta lisas, et üks korraldajate suurtest eesmärkidest oli see, et kogu distants oleks üks ring.

«Maraton on vaimselt paljunõudev ning teha kaks samasugust ringi nagu Tallinna linnamaratonil – see on sportlase meelele raske ja nii puudub uudsuse võlu,» kommenteeris ta aspekte, millest raja loomisel lähtuti.

Kuidas rada täpsemalt looklema peaks, küsisid korraldajad ka inimestelt, keda üritus enim puudutab, ehk Tartu linnarahvalt eelmise aasta lõpus veebi kaudu.

Nüüdne rada sündiski linnakodanikelt saadud ideede ning oma kogemuste ja kujutluste põhjal. «Linnamaratonidel on tähtis ka linna näitamine ehk et rada viiks läbi linnale iseloomulike ning atraktiivsete kohtade,» seletas Kelk.

Sügisjooksu kümnekilomeetrise raja puhul lähtuti ka ajaloolisest aspektist ehk sellest, kus rada aastaid tagasi oli.

Linnamaratonidel World­­loppeti-sarnast võistlussarja ei ole, kuid on rahvusvaheline maratonide ja pikamaajooksude ühendus AIMS (Association of International Marathons and Distance Races), mille kalendrisse pääsemine tooks Tartu üritusele palju tähelepanu.

Kalendrisse saamiseks on vaja täita mõned formaalsused ning see on eesmärgiks järgmisel aastal. «Esimesel korral me teadlikult ei püri, parem näitame kõigepealt, millise jooksu suudame korraldada,» rääkis Kelk.

Arvuliselt võiks maratonidistantsil Kelgu prognooside kohaselt osaleda umbes 500 jooksjat, lühikesele rajale oodatakse vähemalt 3500 jooksjat.

Sel aastal veel poolmaratoni programmis ei ole, kuid klubi kontoris mõeldakse sellelegi. Kevadine Tartu jooksumaraton on Kelgu sõnul niivõrd teist tüüpi jooks, et kaks sellist üritust võiksid kalendrisse hästi ära mahtuda.

Maailmanimega välejalgu esimesele linnamaratonile korraldajad kutsuda ei kavatse, sest see kahekordistaks eelarvet. Küll aga rõõmustab Kelku näiteks see, et starti plaanib teiste seas tulla Eesti rattatipp Rene Mandri.

«Ootame tumedanahalistest välejalgadest rohkem tavalisi inimesi ning sportlasi teistelt aladelt, kes leiavad maratonijooksu endale piisava katsumuse olevat,» ütles ta.

Kas teate?

Ajalugu
• 1983. aastal korraldati esimene Tartu sügisjooks, distants 19,2 km.
1987. aastal oli suurima osalejaarvuga Tartu sügisjooks (kõikidel distantsidel kokku pea 4500 osalejat).
• 1999. aastal viidi sügisjooks metsarajale Elvasse.
2000. aastast nimetati sügisjooks ümber Tartu jooksumaratoniks ning see on kevaditi, maikuus. Distants kulgeb Otepäält Elvasse (23 km).
• 2012. aastal on sügisjooks taas Tartus, lisaks esimene Tartu linnamaraton, mis on unikaalne Eestis, kuna kogu distants on üks ring ja suurem osa sellest on riigi suuruselt teise linna südames.

Tagasi üles