/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2012/08/29/1291110t1h7ffe.jpg)
Paari päeva eest kirjutas Tartu Postimees Ihastesse sõitjate ahastusest, sellest, et tee lappimiseks asfaldisse freesitud augud olid tervelt kümme päeva täitmata ja see muutis sõitmise pehmelt öeldes ebamugavaks.
Jüri Saar: vilets leping
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selgub aga, et linna ja teede jooksvat remonti tegeva firma Põlva Teed vahel sõlmitud lepingus ei ole sõnagi sellest, kui kiiresti tuleks freesitud augud täita. Ametnikud selgitavad, et varem pole sellist probleemi olnud ja keegi ei tulnud isegi selle peale.
Aga see ei ole lepingu ainus nõrkus. Pole tõenäoline, et Põlva Teed üldse suudab ja tahab lepingut kavandatud kehtimisaja lõpuni täita. Nimelt on ettevõte kütuse kallinemise tõttu teinud linnale taotluse hinnad üle vaadata, mis tähendab, et rohkem tuleks maksta pigitatud pragude meetrite, asfaldilappide ruutmeetrite ja asfaldi külmsegu kilode eest.
Olukorras, kus leping on ettevõtjale majanduslikult ebasoodne või lausa kahjulik, pole midagi imestada, kui ettevõtja püüab optimeerida seal, kus saab. Kannatajaks on aga linnakodanik.
Linnavalitsus aga veeretab sente.
Paraku ei ole nii, et tee-ettevõte remondib teid nii palju kui võimalik ja püüab suuremaid probleeme ära hoida. Linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak möönis, et kirjutamata reegli järgi tuleb remontida nii vähe kui võimalik, sest eelarve on kasin. Teefirma võib küll tähelepanu juhtida, kus oleks vaja parandada, kuid ta ise ei tohi midagi parandada enne, kui ametnikelt on tulnud kooskõlastus.