Erivajadustega laste õpperada viib koprapesani

Anna Ploompuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Masingu kooli lastele mõeldud õpperaja ehitamise eestvedaja Siim Värv juhatab uudistajad koprapesani, ühtlasi viskavad projektis osalenud enne kojusõitu oma kätetööle viimase pilgu.
Masingu kooli lastele mõeldud õpperaja ehitamise eestvedaja Siim Värv juhatab uudistajad koprapesani, ühtlasi viskavad projektis osalenud enne kojusõitu oma kätetööle viimase pilgu. Foto: Kristjan Teedema

Vabatahtlikud noored viiest riigist ühendasid Kambja vallas Ala talus jõud ning ehitasid Masingu kooli erivajadustega lastele õpperaja.

«Põhiline on looduse nägema ja tundma õppimine natuke turvalisemas keskkonnas,» selgitas projekti koordinaator Siim Värv, kelle sõnul puutuvad linnas üles kasvanud lapsed Tartu Herbert Masingu kooli näitel väga vähe kokku eheda loodusega.

Seepärast peab ta tähtsaks, et õpilased saaksid 500-meet-risel õpperajal keskenduda õuesõppele ning näeksid looduse vaheldusrikkust nii taimede seas kui ka maastikul. Õpperada on mõeldud peamiselt Masingu kooli nooremale astmele.  

Läbitav ratastooligagi

Vahelduvalt saepuru ning laudadega kaetud õpperaja lõpus on pisikeselt vaateplatvormilt võimalik näha kopra kodu, mis Siim Värvi sõnul mõjub lastele matkaraja läbimiseks innustavalt, sest kõik tahavad ometigi teada, missuguses majas elab kobras.

«Kes ei tea, et see on kopra pesa, vaatab, et on lihtsalt üks oksahunnik,» tõi Siim Värv näite rõhutamaks rühmajuhi selgitustöö tähtsust raja läbimisel.

Tulevikus on plaanis panna ka sildid puude nimetustega. Praeguseks on kopramaja vaateplatvormile aga kinnitatud silt vabatahtlike nimedega.

Siim Värvi sõnul on raja läbitavust katsetatud ratastoolis istuva poisiga. «Läbi raskuste oli võimalik läbida,» ütles Värv.

Tööind üllatas  

Erilist tähelepanu köitis vabatahtlike ehitatud looduslikust puidust ornamentidega sild. «Üks päev oli mõtlemiseks ja tegemiseks,» selgitas Belgiast pärit vabatahtlik Benoit Satin. Ta ütles, et keeruline oli leida saagimiseks piisavalt suuri puid. Aga meeskonnatöö oli hea ja asjale sai läheneda loominguliselt.

Kuigi raja ääres laius suur viljapõld, mis lausa tõmbas enda poole, siis Värvi sõnul noortel ahvatlust vilja sisse hüpata ei tekkinud, vähemalt mitte tema silme all: «Nad olid küllaltki tööle keskendunud, mis üllatas positiivselt. Lühiajalistes projektides ei ole motivatsioon töötegemiseks alati nii suur.» 

Raja saamisloost
• Õpperada ehitasid 5.–25. augustini viis 21-22-aastast sotsiaalselt keerulise taustaga vabatahtlikku Lätist, Belgiast, Itaaliast, Prantsusmaalt ja Eestist.

• Ettevõtmine oli jätk mullusele projektile «à la ALA», mille ajal valmis eri rahvusest noorte koostöös laagriplats erivajadustega õpilastele. Mullu ehitati alale lõkkeplats, välikäimla ja varjualune.

• Projekt oli mõeldud väiksemate võimalustega noorte kaasamiseks. Kolme nädala jooksul õppisid noored koos elama ja töötama, avastasid palju üksteise kultuuridest.

• Projekti korraldas MTÜ Päikeseratas ja rahastas SA Archimedes Euroopa Noorte Eesti büroo.

• MTÜ Päikeseratas on Tartu Herbert Masingu kooli töö toetamiseks loodud organisatsioon, mille tegevuste hulka kuuluvad nii otsene töö erivajadustega noortega – näiteks laagrite ja matkade korraldamine – kui ka noortega töötavate spetsialistide koolitamine erivajaduste valdkonnas.

• Tartu Herbert Masingu kool on kool erivajadustega noortele, kus õpivad riikliku õppekava alusel terviseprobleemide ja psüühikahäiretega noored 1.–12. klassini.

Tagasi üles