Kogemusteta emad pelgavad lapse imetamist

Imikut rinnaga toitvate emade hulk aastatel 1998-2010.

FOTO: Graafika: Kaido Linde

«Mul on paar sõbrannat, kes on lapse saanud ja keegi ei ole neid toitnud rinnaga. Ütlevad, et ei saa, nii raske on, nii valus on,» kirjeldas üliõpilane Kärt Hüdsi. Alternatiivina kasutavad noored emad laste toitmiseks piimasegusid.

Rinnaga toitmise teabepäeva ja vestlusringi organiseerija, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud ja ämmaemand Marge Mahla sõnas, et just selline olukord on tabavaks näiteks, mille puhul ämmaemandad peavad tähtsaks teavitustööd ja rinnaga toitmise propageerimist.

Kuigi Tervise Arengu Instituudi statistika andmed näitavad pigem rinnaga toitmise tõusvat trendi, on Marge Mahla sõnul need ebatäpsed ja kaootilised ega peegelda päris õigesti olukorda.

Ämmaemandate kogemuste põhjal on põhjust arvata, et rinnaga toitmisest loobuvad eelkõige noored esmasünnitajatest emad, kel pole kogemusi, kes teavad, et piimaseguga on lihtsam, kes arvavad, et iga väiksemgi valu imetamisel tähendab, et ta ei saagi last rinnaga toita.

«Imetamine peab olema nii ema kui ka lapse mõnus ja rahuldust pakkuv tegevus. Esimestel imetamiskordadel on mõningane valu võimalik, kuid jätkuva valu puhul tuleb otsida põhjust, milleks võib olla vale imemisvõte, korrigeerimist vajav asend, rinnanibulõhed ... Kahju on alati sellest, et naised ei ole leidnud neid toetavat ja nõustavat inimest,» selgitas Marge Mahla.

Vaid kaks-kolm protsenti emadest ei saa imetada ning peavad lapse toitmisel kasutama piimasegusid, ülejäänutel on olemas kõik eeldused lapse rinnaga toitmiseks, mis on maailma terviseorganisatsiooni WHO andmetel soovitatav lapse kuuenda elukuuni.

Kas ühiskond on valmis?

Kahe lapse ema Hannelore Kiiver leidis, et infopuuduse taha asi pidama ei jää ning materjali jagub kas või internetis küllaga, kuid last imetades ei saa ta olla nii liikuv kui tahaks. «Ma pean ju vaatama, et laps saaks õigel ajal süüa,» ütles ta.

«Mis selles keerulist on, kui sa liigud koos lapsega ja ta tahab süüa?» kõlas küsimus.

Hannelore Kiiver vastas, et kaubanduskeskusse ta last toitma ei läheks. Ka vestlusringis ainult õrnema soo esindajate hulgas tundis noor ema ebamugavust last rinnaga toita.

Aga mida teha, kui laps nõuab näiteks keset Raekoja platsi rinnapiima? On mitu varianti: kas sõita ruttu teise linnaotsa koju või leida varjupaik, kus saaks oma last siiski diskreetselt imetada.

Kas meie ühiskond on valmis, et ema saaks avalikus kohas last imetada, et selles nähtaks lihtsalt lapse toitmise akti, ei midagi muud, oli mõtlemiskohaks arutlejate seas.

«Palja ülakehaga saab reklaamida autosid ja ei ole piinlik. Nüüd, kui on asi imetamises, on probleem käes,» sõnas ämmaemand Siiri Põllumaa ja lisas, et rindade puhul ei teadvustata paraku seda, milleks nad on algselt loodud.  

Vestlusringis osalejad ise ei pannud pahaks, kui näiteks avalikul üritusel ema rinna tagasihoidlikult paljaks võtab ja last toidab, kuid Marge Mahla hinnangul pole paljud inimesed kaugeltki nii tolerantsed.

«Me oleme väga palju ära teinud tavakodanikuna, kui me ei vaataks viltu imetava ema või rinnapiima saava lapse poole,» võttis Mahla vestlusringi kokku. «Pigem võiks olla suunaks tunnustada ema tema pingutustes pakkuda oma lapsele parimat ning seeläbi panustada tema tervisesse.»

«Rinnapiim sisaldab endas pikaahelalisi rasvhappeid, mis otseselt mõjutavad aju arengut. Kui aju on soodsas keskkonnas saanud aega areneda ja küpseda, siis suure tõenäosusega on ka IQ kõrgem ja lapse õppimisvõime parem,» sedastas oma loengus teabepäeva üks eestvedajaid, imetamisnõustaja Kadri Niin.  

Tervisekindlustus lapsele

Ämmaemandate sõnul on esimene eluaasta lapse tervise ja arengu seisukohalt väga tähtis ning sel ajal on rinnapiim talle oluline toiduaine.

Uuringutega on kindlaks tehtud, et üldiselt püsib rinnapiima koostis muutumatuna, hoolimata ema dieedist, kuid ainsana on võimalik muuta selles rasvhapete osakaalu. Seega parim võimalus luua lapse aju arengule soodsalt mõjuv rinnapiima koostis on süüa nii raseduse kui ka imetamise ajal Omega-3 ja Omega-6 rasvhappeid sisaldavaid toite.

Rinnapiimas sisalduv kolesterool õpetab aga keha varakult kolesterooli ainevahetusega toime tulema ja nii on täiskasvanueas organismil juba talitamismuster olemas. «Kas ta hakkab kolesterooli ladestama veresoonte seintele või suunab selle ainevahetusse – see mõjutab oluliselt tulevikus haigestumist erinevatesse haigustesse,» märkis  Mahla.

«Kui mõelda sellele, missuguseid terviseprobleeme Eestis kõige enam esineb (südame- ja veresoonkonnahaigused, vähk, rasvumine juba lapseeas), siis kas imetamise edendamine praegu võiks muuta nende haiguste esinemissagedust tulevikus?» tõstatas mõtlemapaneva küsimuse Kadri Niin.

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimunud teabepäevale ja arutelule oli augusti algul ülemaailmse rinnaga toitmise nädalal kogunenud ligi paarkümmend huvilist.

Imetamine
• 98-99 protsenti emadest alustab imetamist sünnitusmajas, nendest jätkab lapse kolmandal elukuul 50–60 protsenti, lapse kuuenda elukuuni toidab last täielikult või osaliselt rinnaga 30–40 protsenti alustanutest.
• Kõige suurem langus ilmneb esmasünnitajatel lapse esimesel elukuul. Kui ema ja laps lähevad kolmandal sünnitusjärgsel päeval koju, pole imetamisprotsess veel täielikult käivitunud ning alles kodus võivad ilmneda mured, mille kõrvaldamiseks on vaja ämmaemanda või imetamisnõustaja nõu ja toetust.
• Imetamisnõustamist tuleks küsida TÜ naistekliiniku naistenõuandlast või lastekliinikust.
Allikas: Marge Mahla

Tagasi üles