Kooliminejaid sirgub Tartus jõudsalt juurde

Tragi ja särtsaka Klementina Porechina lemmiktunniks saab kindlasti kehaline kasvatus ja pihlamarjade vahel poseerimise asemel roniks ta hea meelega puu otsa. Aga kui vaja, saab ta ka tasakesi olemisega kenasti hakkama. Foto: Margus Ansu

Seitsmeaastane Kle­men­tina Porechina on kooliks täiesti valmis. Enda nime kirjutamine on peaaegu selge, koolitarbed varutud ja ranits ootab oma tööaega juba mullustest jõuludest saadik.

Tüdruku kooliärevust varjutab siiski pisike pettumus, sest ta lootis koos esimesse klassi minekuga alustada ka õpinguid autokoolis. Mis parata, sellega tuleb veel pikki aastaid oodata.

Klementina on üks 1200 lapsest, kes tänavu sügisel Tartus kooliteed alustavad. Eelmise aastaga võrreldes on munitsipaalkoolidesse astujaid umbes 140 võrra rohkem ning seetõttu tuli avada neli uut esimest klassi.

Mõni kool jõudis sellega juba oma maksimumini. Haridusosakonna peaspetsialist Katrin Parv rääkis, et Reiniku kooli on sarnaselt Tamme gümnaasiumiga plaanitud viis paralleelklassi ja nii palju sel aastal esimesi klasse avataksegi. Varem on neid olnud neli.

Ruumi veel jagub

Tamme ja Reiniku ongi suurima esimeste klasside arvuga, teistel on juba vähem. Parve sõnul on koolides pigem kolm kui kaks esimest klassi, ühe klassiga on vaid erikoolid.

Laste arv kasvas ka erakoolides, paarikümne võrra, kuid nende ära mahutamiseks piisas senisest seitsmest esimesest klassist.

Seda ei pea kartma, et koolides ruum otsa saaks ning järgmiseks aastaks ennustatav veelgi suurem koolitulijate hulk ei mahuks enam ära.

Veeriku kooli direktor Ruth Ahven kinnitas, et nemad oleksid võinud tänavuse kolme klassi asemel avada rohkemgi, täpselt nii palju kui vaja.

«Meid pitsitab rahapuudus, mitte ruumipuudus,» rääkis Ahven.

Et suuremat hulka klasse avada, peaks sellest vajadusest küll teadma juba kevadel. Siis oleks aega teha ruumides remonti, hankida mööblit ning muidugi õpetajaid.

Tavaliselt võetakse selles väikses koolis vastu korraga kaks klassitäit lapsi. Ainult üheksandaid klasse on neil veel kolm, ning toogi oli erandlik aasta.

Kuigi kooliaasta on kohe-kohe algamas, ei tea direktorid siiski enne 1. septembrit päris kindlalt, millised lapsed neile tulevad ja millised võivad veel teise kooli kasuks otsustada.

«Lapsevanemad on ettearvamatud,» rääkis Ahven reedel. «Eile tuli kaks last juurde, täna jällegi viidi üks teise kooli.» Kuigi direktorid on palunud vanematel juba kevadel lapse koolitulek kinnitada, selgub ikkagi alles esimesel aktusel, kes siis lõpuks tuli ja kes mitte.

Statistika pidas vett

Esimesse klassi astujaid on igal aastal järjest rohkem, kuid gümnaasiumisse tulijaid jääb jällegi vähemaks.

Reedeks olid oma soovist õppida mõnes Tartu gümnaasiumis märku andnud 961 noort, mis on umbes 180 õpilast vähem kui eelmisel aastal. Umbes 80 õppekohta on veel vabalt saadavad.

Abilinnapea Tiia Teppan rääkis, et prognoosid on tõeks saanud ja läinud on nii, nagu statistika ennustas: esimestesse klassidesse tulijate arv kasvab, gümnasistide arv kahaneb. «Midagi pole teha, numbreid tuleb uskuda,» ütles ta.

Abilinnapea sõnul on praegu tunne, et palju kära ja vastumeelsust tekitanud koolivõrgu ümberkorraldamisega jäädi tegelikult aasta võrra hiljaks. Kümnendaid klasse oleks pidanud sulgema juba varem, sest sealt saadaksegi ruum koolitulijatele.

Koolieelikute vanemad Tiia Teppani sõnul aga oma järeltulijate pärast muretsema ei pea, koolikoht lastele leitakse kindlasti.