Kitsedel pulmad peetud

Kitsed.

FOTO: Margus Ansu

Viimased lumerohked talved pole meie metsade nõtkeid sõralisi just hellitanud, kitsede arvukus on tublisti kahanenud. Jääb üle loota, et uus talv tuleb loomadele leebem.

Keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil ütles, et kitsedel on praegu enamasti pulmad peetud ning nüüd koguvad nad talveks jõudu. Usina valmistumisega rasketeks aegadeks võib seletada ka asjaolu, et need kolm kitse (pildil) Jõgevamaal Puurmani vallas Jürikülas ei tahtnud fotograafi nähes sugugi koristatud viljapõllult lahkuda.

Viljasaak on tänavu hea ning kombainist pudeneb põllule palju viljateri. Neid kitsed otsima lähevadki. «Kitsed käivad ikka viljapõllul. Vili on neile hea lihtsasti seeditav toit,» selgitas Männil. Põhiliselt toituvad nad siiski rohttaimedest, lehtedest ja okstest.

Veel mõne aasta eest võis näha rohumaadel kepsutamas mitmekümnepealisi kitsekarju. Nüüd on vedanud, kui näed üheskoos juba kolme looma. Lumerohked talved tegid kitsekarjades laastamistööd.

Ühelt poolt viisid kitsede hukkumiseni haigused. Kui loom ei jaksa oma peenikeste sõrgadega maapinda paljaks kaapida ja magab lumel, haigestub ta tõenäoliselt kopsupõletikku ja sureb.

Teisalt on ka kiskjatel sügavas lumes lihtsam sõralisi tabada. Ilvese või hundi eest põgeneva kitse jõud raugeb lumme rada sisse tallates kiiresti. Seevastu ei pea jälitaja raja tallajale järgnedes sugugi nii palju jaksu kulutama.

Männil ütles, et keegi pole ei varem ega ka praegu kitsi täpselt üle lugenud. Erinevatel hinnangutel on nende arvukus viimastel talvedel kahanenud õige mitu korda. Üksnes saartel ja Lõuna-Eestis, kus lumikate mõnevõrra õhemaks jäi, on sõralisi veidi rohkem.

Tagasi üles