Soojaettevõtja taastab kahesaja aasta vanust elamut

Ettevõtja Janek Veeber nentis, et Kalevi 11 maja taastamine osutus keeruliseks ülesandeks, sest majal polnud vundamenti ja palgid olid arvatust rohkem kahjustunud. Nii tuli osa maja koost lahti võtta ja palgid nummerdada, et hoone uuesti kokku panna. Foto: Kristjan Teedema

Tartus Kalevi ja Lille tänava nurgal on vanast maadligi palkmajast alles vaid pool, ehkki see on mälestisena kaitse all. Soojaettevõtja Janek Veeber aga lubab, et maja pannakse kokku kaunim kui varem.

Veeber tunnistas, et selle maja taastamine on olnud parajalt keeruline ettevõtmine. Esimese hooga oli plaan, et maja tõstetakse üles ühes tükis, et sellele teha korralik vundament ja alla kelder. Maja oli maadligi vajunud ja nagu selgus, polnudki sel õieti vundamenti, oli vaid kivilasu.

Maja konstruktsioone avades selgus aga, et hoone on arvatust märksa kehvemas seisus. On olnud läbijookse, mille tõttu on palke pehkinud. Maja on ka põlenud, samuti on putukakahjustusi.

Nummerdatud palgid

Arhitekt Kaido Kepp viitas, et pikalt püsis lootus, et vähemasti osa sarikaid saab kasutusse jätta, kuid lähemal uurimisel ilmnes, et just sarikaotstes on putukad teinud hävitustööd ja need on liiga nõrgad. Niisiis sobivad sarikapalgid, muidu hästi säilinud ja kuivast puust, ikkagi üksnes butafoorseks kaunistuseks.

Kepp ütles, et kõik koost lahti võetud majaosa palgid on nummerdatud ja niipalju kui võimalik lähevad need taaskasutusse. Siiski pidas ta tõenäoliseks, et palju puitu tuleb asendada.

Võimalik, et lõpuks jääb algsest materjalist alles sama vähe kui Lutsu teatrimaja taastamisel. Kes ehitusel silma peal pidas, mäletab, et palju seda tõesti ei olnud.

Praegu veel koost lahti võtmata majaosa seisund on arhitekti hinnangul parem, võib-olla kannatab seda osa tõsta ka ühes tükis. Hoone uuesti üles ehitamisel on kavas niipalju kui võimalik kasutada vana materjali. Kõlblik on Kalevi tänava poolne fassaadilaudis, alles on mõned uksed.

Tartu kultuuriväärtuste teenistuse vanemspetsialist Egle Tamm ütles, et selle maja puhul oli koost lahti võtmine ilmselt vältimatu. Hoone oli pikalt tühjana seisnud ja seetõttu kõvasti kahjustunud.

Kiiret pole

Tamm lausus, et maja ise on aga põnev ja vana, madalat tüüpi. Selle kehand pärineb 18. sajandist ja maja on algselt olnud murdkelpkatusega. Meie päevini säilinud kuju ja laudise on maja saanud ilmselt 19. sajandi teises pooles või isegi möödunud sajandi algul.

Veeber ütles, et praegu on vara lubada, millal maja valmis saab. Kiirustada ei saa. «Ega me kehvemini tee kui Peetri kirikut,» lubas ta. Ka ütles ta, et vara on arvutada, mis sellise maja taastamine maksma läheb.

Selge on, et majja tulevad korterid, aga kas need ka müüki pannakse, on otsustamata. «Võibolla teeme rendikorterid,» arvas Veeber.

Lisaks sellele matsakale elumajale ootab taastamist kõrvalolev ait. Kui seegi valmis, on kavas Lille mäe nõlvale ehitada uus kortermaja, mille projekt on juba mitu aastat oodanud.