/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2012/08/19/1277734t1h712a.jpg)
Tartu plaanib kaasab lüüa keskkonnaprogrammis, mis ahvatleks Emajõe äärde ja jõele senisest rohkem harrastuskalastajaid, aga selgeks peaks ka saama, kuhu võiks luua uusi sadamakohti.
Linn edendab kalastust ja määrab sadamakohti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Projekt kannab nime «Säästva ja jätkusuutliku harrastuskalapüügi arendamine Emajõel», aga nagu ütles Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak, ei ole see suunatud niivõrd linlaste toidulaua rikastamisele, vaid jõega seotud vabaajategevuste soodustamisele.
Kõnealune ettevõtmine on tema sõnul kalastajasõbralik. Linn loodab saada toetust, et ehitada viis ujuvat pontoonsilda, sillakesi üle kraavide, korrastada jõekallastel olevaid radu ja üles panna infotahvleid, mis tutvustavad nii kalu kui püügireegleid.
«Kes lanti viskab, see teab, et kalda pealt ei saa visata, kui pole lagedamat kohta,» tõi Haak näite. «Tänapäeval on inimestel natuke rohkem raha ja vaba aega.»
Mida vaja ja mis maksab
Haak ütles, et projekti tulemusel peaks jõgi olema linlastele rohkem ligipääsetav kui varem. Projekti juhib linnavalitsuses seni jalgrattaliikluse eest hea seisnud ametnik Toomas Põld. Isegi kui kahe aastaga kõike ei jõua valmis teha, peaks vähemalt edasiseks olema selge, mida on vaja teha ja mis see maksab.
Haagi sõnul on tänavu toimunud jõeelus suur muutus, sest huvi sadamate vastu on kasvanud ja vaevu õnnestus kõik huvilised jõe äärde ära mahutada. Et edaspidi selge oleks, kus ja mida teha saab, kavatseb linnavalitsus määrata ära sadamakohad ja nende akvatooriumid, et kogu jõele plaanitav elu ära mahuks ja üksteist ei segataks.
Vaja oleks sadamakaptenit
Ta tõi välja, et ettevõtjad pakuvad nii veesuuskade kui ka -rõngaga sõitmist, tahetakse laenutada paate. Kuid kui liiklus jõel tiheneb, on võimalikud konfliktolukorrad kas või reisilaeva ja väikealuste vahel.
Näiteks küsisid ettevõtjad tänavu võimalust panna randumissild veemõõdusamba juurde. Et sealsamas on vastaskaldal Atlantise ees reisilaeva Pegasus sildumiskoht, hakkaks see takistama Pegasuse manööverdamist.
Haak lausus, et seaduse järgi võib veeteest kuni kolmandik olla suletud sadamaakvatooriumiga, kuid arvestada tuleb ka sellega, et jõe sügavus on erinev ja jõgi pole laevatatav kogu laiuses.
Muutunud olud sunnivad linnavalitsust mõtlema sellele, et tuleks palgata sadamakapteni nimetust kandev ametimees või siis konkursi korras osta sadamakapteni teenust. Sadamakapteni ülesanne oleks lahendada jõeliikluse igapäevaküsimusi ja seista hea turvalisuse eest.