Beebid hakkavad inglise keelt õppima

Helen Doron Early Englishi Ropka huvikooli juhataja ja inglise keele õpetaja Agris Ambos tutvustab oma kahe aasta ja kahe kuu vanusele tütrele Gerda Emilia Kiudmale huvikooli klassis õpetaja aardekirstus leiduvat. Beebikoolis õpitakse katsumise ja igapäevaste tegevuste kaudu. Foto: Kristjan Teedema

Peagi avab Tartus uksed ingliskeelne huvikool Helen Doron Early English (HDEE), kus lisaks kolmekuustele beebidele õpetatakse inglise keelt kuni 14-aastastele lastele.

HDEE meetodi abil on Eestis lapsi õpetatud juba viis aastat. Lõuna-Eestis tulevad sama meetodi esimesed näidistunnid 27. augustil HDEE Ropka huvikoolis. Näidistundides tutvustatakse Eestis küllaltki uut keeleõppemetoodikat, et septembris pihta hakata regulaarsete tundidega.

Kuid juba oktoobrist alustatakse inglise keele õpetamist ka kolmekuustele kuni kaheaastastele. «Keeleõppe puhul on varane kontakt võõrkeelega ääretult tähtis. Seetõttu alustame lastele võõrkeele õpetamist juba nii varakult,» rääkis huvikooli juhataja ja inglise keele õpetaja Agris Ambos.

Koolitatud õpetajad

«Enne väikeste lastega tööle hakkamist tuleb õpetajatel läbida kaheosaline intensiivne koolitus välismaal ja saada vastav sertifikaat,»  selgitas Ambos. Lisaks koolituse läbimisele peab programmi õpetajatel olema ka perfektne inglise keele oskus, varasem lastega töötamise kogemus ja ülikoolist saadud õpetajakoolitus.

Inglise filoloog ja kahe lapse ema Agris Ambos on vajalikud koolitused saanud ja asub huvikoolis õpetama.

Enda sõnul avastas Ambos HDEE programmi enda jaoks pärast viieaastast keelekümbluse õpetamist. «Idee avada ingliskeelne beebikool tuligi sellest, et olin varem hästi pikalt selle teemaga seotud ning nägin, kui tõhus see on,» sõnas ta.

Pärast pooleteiseaastast eeltööd on ta valmis metoodikat ka tartlastele tutvustama.
«Mis on hapu?» küsib rõõmust pakatav Ambos ning vastab ise vaiba ja patjadega sisustatud klassiruumis reipalt: «Selleks tuleb sidrunit proovida!» – «Mis on water? Paneme varba vette,» näitlikustab Ambos, kuidas näeb välja inglise keele õpetamine väikestele lastele.

Klassiruumis pole ühtegi tooli ega lauda, sest kirjutamise ja lugemise asemel arendatakse eelkõige just suulist keeleoskust. Rühmades, kus korraga 4–8 last, on õpetajal aega pöörata tähelepanu kõigile. Samuti julgustatakse lapsi omavahel suhtlema.

Õppimine mängu kaudu

Marje Braunbrück alustab sügisel oma tütrega HDEE Viimsi huvikoolis inglise keele kursustel käimist juba neljandat aastat. Kui ta esimest korda kaheaastase lapsega tundi läks, mõtles ta lihtsalt vaadata, kuidas seal on.

«Tunnid on üles ehitatud hästi mänguliselt ja rõõmsalt ning lapsele hakkas seal kohe meeldima,» rääkis Braunbrück.

Ema sõnul oli talle tähtis, et lapsel tekiks õpiharjumus ja positiivne suhtumine.  
Kolm aastat kord nädalas keeletundides käinud ja samal ajal kaks korda päevas umbes veerand tundi CDsid kuulanud, oskab Marje Braunbrücki tütar inglise keeles laulda, mõistab ingliskeelset juttu ja oskab rääkida, kes ta on, mis tal seljas on, mida ta sööb ning muud elementaarset.

Tartus oli nädal enne keeletundide algust ennast 380 eurot maksva inglise keele õppe tasuta näidistundidesse registreerinud juba nelikümmend huvilist. Nende seas ka inglise keele õpetaja Annika Elbrecht koos oma üheaastase tütrega, kes mõistab tänu erikeelsetele vanematele juba praegu nii eesti kui ka vene keelt.

Elbrechti sõnul ootab ta ingliskeelsest beebikoolist eelkõige lapse sotsiaalsete oskuste ja keeletunnetuse arenemist: «Kindlasti ei oota ma, et ta aasta pärast inglise keeles rääkima hakkaks, aga usun, et kui ta tulevikus inglise keelt õppima hakkab, on tal palju lihtsam.»