Indrek Ranniku: Supilinna tulevik

Supilinna miljöö muutub pidevalt. Foto: Indrek Ranniku

Ametlik teadaanne on lühendatult järgmine: linnavalitsus korraldab 17. augustil kell 15 Raekoja saalis Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala teemaplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustava arutelu.

Eskiislahenduse avalik väljapanek kestis 25. juunist 10. augustini. Mitmed elanikud ja kodanikuühendused on esitanud ettepanekud, vastuseisu planeeringu põhimõtetele ei olnud.
Tartu linnavolikogu on erisugustes planeeringuotsustes deklareerinud, et Supilinn on ala, mille miljöö väärib kaitsmist – see võeti linnaplaneerijate töö aluseks.

On tõsi, et olgu tegu planeerimise või projekteerimisega, ikka jäädakse eriarvamusele butafoorsete vanade majade koopiate ehitamise eelistamisest kuni täiesti nüüdisaegse arhitektuurikeelega hoonete soosimiseni. Laiemas plaanis on see miljööväärtuse mõiste tõlgendamine.

Muutuv ja arenev elu

Et miljööväärtuste kaitse ei ole vaid arhitektuuripärandi kaitsele tuginev vanaaegsete esteetiliste linnavaadete tagamine või kujundamine, on otstarbekas tuua mõned mõtted geograaf Kadri Semmi artiklist «Miljöö mõistest ning miljööväärtuslike alade moodustamisest Tallinna linnaplaneerimises Põhja-Tallinna näitel».

Kirjutaja resümeerib, et miljööd võib käsitleda inimese ja keskkonna pidevalt muutuva tegevusruumina, mis on mõjutatud mitmesugustest sotsiaalsetest, poliitilistest, ajaloolistest ja kultuurilistest tingimustest. Kuna sellest tulenev elukoha sotsiaalne kontekst on muutuv, on ka miljöö ise sotsiaalne ja kultuuriline protsess. 

Ameerika geograafi E. W. Soja sotsiaalse ruumi toimemehhanismi kirjelduse põhjal esitatakse kolm võrdset ruumitasandit: tajuruum ehk igapäevategevuste toimimisruum, kavandatud (teadlikult planeeritud) ruum ja elatud ruum. Elatud ruum on nii reaalne kui kujutluslik, sisaldades nii tajuruumi kui ka kavandatud ruumi.

Sellest tulenevad meilegi olulised küsimused Supilinna teemaplaneeringu koostamisel. Kuna uute majade ehitamise ja vanade rekonstrueerimise või renoveerimisega muutub linnaosa elanike sotsiaalne kooslus ja miljöö, siis milline on tasakaal praeguse ja uue, kujuneva või kujundatava elukeskkonna vahel?

Kuidas kujundada uut linnaruumi nii, et arvestatud oleks kõigi võimalike ruumitasanditega – elanike, arendajate, arhitektide, muinsuskaitse spetsialistide ning teistegi soovide, arvamuste ja ideedega?

Kui palju seada reegleid hoonestuse korrastamisele ja uute hoonete ehitamisele, et need ei takistaks linnaosa loomulikku arengut? Kuidas säilitada ja kujundada sotsiaalselt sidusat, sõbralikku elamiskeskkonda, kuid hoida seejuures ära juhuslikud ja hoolimatud arendused, millest leiab kahjuks nii mõnegi näite ka Supilinnast?

Kõige selle juures tuleb arvestada, et linnaosa on pidevalt muutuv ja arenev nii ehituslikult kui ka sotsiaalselt ja kultuuriliselt.

Supilinna põhimõtted

Seda kõike aitab välja selgitada igakülgne koostöö linnaosa elanikega. On selge, et linn võib seada igasuguseid ehitusreegleid majade säilitamiseks, kuid otsuse maja saatuse kohta teeb ikkagi selle omanik kas maja alles hoides ja renoveerides või tasapisi laguneda lastes.

Et Supilinna teemaplaneering ei piirduks vaid spetsialistide mõtete fikseerimisega paberil, st pelgalt planeerijate, arhitektide ja muinsuskaitsjate mõttetööga, on planeeringu koostamise algjärgus koostöös Supilinna Seltsi ja Eesti Planeerijate Ühinguga korraldatud elanike ulatuslik küsitlus.
Eraldi arutelul tutvustati küsitluse tulemusi, mida arvestati planeerimislahenduse koostamisel.
Esitan mõned olulisemad teesid, mis kajastuvad planeeringu eskiislahenduses.

• Kvartalite hoonestamine. Planeering võimaldab hoonestada vaid vahetult tänavaäärseid alasid traditsioonilisel ehitusjoonel ning mahult väiksemate hoonetega ka sisehoove. Kvartalisisesed alad jäävad hoonestamata. Kvartaleid poolitavaid tänavaid ei rajata. Erandiks on Selleri tänava lõpuni ehitamine ja hoonestamine, mis on kujunenud varasemate planeeringute kaudu.

• Krundid. Ajalooliste piiridega krundid ja ajalooline krundistruktuur säilitatakse. Ajalooliseks krundiks peetakse krunte, mille piirid on välja kujunenud enne aastat 1927.
• Emajõgi. Välja tuleb arendada puhkeala Marja ja Kartuli tänava vahelises lõigus, rajada on vaja paatide sildumise rajatised.

• Lasteaed. Marja ja Meloni tänava vahelisele hoonestamata alale on ette nähtud rajada lasteaed.
• Uued hooned. Need hooned ei tohi kontrastselt vastanduda vanadele, nende kavandamisel tuleb arvestada samas tänavafrondis ja vastasküljel olevat hoonestuslaadi. Hoonetel on kuni kaks korrust, lisanduda võib katusekorrus.

• Vanad hooned. Võrreldes varasemate planeeringutega on säilitamisväärseks arvatud tunduvalt rohkem hooneid, kuid renoveerimis- ja remontimisnõuded on senisest leebemad. Eesmärk on hoida alles senine hoonestuskehand ja eelistada seda uuega asendamisele.

Samuti võimaldatakse katusekorruste ehitamist, kui krundil on võimalik parkida. Hoonete restaureerimisele ja rekonstrueerimisele on nii mõnedki nõuded.
Näiteks fassaadide dekoratiivelemendid, tahveluksed, varikatused, sepiskonsoolid jms tuleb säilitada ja restaureerida. Kui on vajadus neid uuendada, tuleb vastavad detailid teha sama kujunduse ja profiiliga.

• Tänavad. Lähtutakse põhimõttest, et tänavamaa on avalik ruum, mis on mõeldud nii autoga, jalgsi, rattaga, ratastooliga kui ka lapsevankriga liikumiseks. Tänavakatteks on sõiduteel asfalt, kõnniteel betoonkivi, klinkerkivi või ülepõletatud tellis.

Linnaosade tulevik

Planeeringu eskiislahenduse avalikult väljapanekult on laekunud ettepanekuid, mis käsitlevad terminoloogilisi küsimusi, miljööväärtusliku ala laiendamist, Oa tänava ja Emajõe vahelise ala säilitamist haljasalana, uute hoonete ning kuivendusvõrgu väljaehitamise seoseid jpm.

Linnaosa teemaplaneeringut ei koostata igal aastal. Praegu kehtiv eelmine Supilinna käsitlev planeering kehtestati üle kümne aasta tagasi ja sel ajal on see olnud ehitamise aluseks olenemata sellest, et mõnelegi elanikule või arendajale ei ole sealsed reeglid olnud meeltmööda.

Planeeringu menetlemisel järgib linn seadusega määratud tähtaegu ja põhimõtet, et planeeringu kehtestamisega ei saa lõputult venitada. Seetõttu kutsume kõiki veel kord arutlema linnaosa tuleviku üle nii ühe krundi kui ka kogu linnaosa tasandil.

Nagu Supilinn, vajavad teemaplaneeringut ka kõik teised miljööväärtuslikud hoonestusalad. Nii on Tartu volikogu linna üldplaneeringu ülevaatamisel deklareerinud vajadust koostada lähiaastatel Tähtvere linnaosa teemaplaneering. Kehtestatud on Karlova linnaosa miljööväärtusliku hoonestusala teemaplaneering.

Kuigi Supilinnas elab kolm protsenti tartlastest, väärib linnaosa planeerimist, sest selle prestiiž elukohana on kõrge ja seega on ka ehitussurve endiselt suur.