/nginx/o/2014/01/07/2737394t1h825b.jpg)
/nginx/o/2012/08/14/1271478t1h14f4.jpg)
Eilseks oli kunstnik Mati Karmin postitee tunnuskuju «Rändaja» peaaegu valmis saanud ja ootas Ihamarus Põlvamaal sellele vundamendi tegemist. Homme kinnitatakse kuju oma kohale.
«Rändaja» alustab rännakut postiteele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metallplaatidest «Rändaja» kujutab endast tõttavat meest postipauna ja rännukepiga, kuju avatakse pidulikult pühapäeval Ihamarus ajaloolise Tartu-Võru postitee ja Põlva-Saverna tee ristmikul.
«Need vähesed päevad, mis avamiseni on jäänud, on üsna pingelised,» rääkis Karmin, kes pole varem tahkudest kokku sobitatavat skulptuuri oma enam kui veerandsaja-aastase loomestaaži jooksul veel teinud.
Veebruarist kuju kallal töötanud Karmin ütles, et «Rändaja» nõudis suuremat ruumilist ettekujutust kui tavalise skulptuuri tegemine. «Kõrgtehnoloogiliselt võiks seda teha nii-öelda 3D-robotid – detailid lõigata ja kokku keevitada. Aga kuna meil sellised võimalused puuduvad, peab seda inimaju tegema,» rääkis ta.
Kuju tegemisel oli Karminile suureks abiks meister Kalvi Tenno (pildil), kellega koos nuputati ja tahke ringi tõsteti, suurendati ja vähendati.
Täna ühtlustatakse kolme meetri kõrguse, 3–5 millimeetri paksustest metallplaatidest tahkude kaupa kokku sobitatud kuju keevitusjäljed liivapritsiga. «Pärast seda on metallipind aktiivne ja teda saab ilusti roostetama panna, siis teeme õliga üle ja enam ta edasi ei roosteta,» selgitas Karmin kuju viimistlemist.
Lõpuks jääb «Rändaja» kena pruun roostekarva nagu tünn, millel seisab Karmini loodud siga Tartus turuhoone ees.
Idee rajada postitee piirkonda seda iseloomustav ning sellega seonduv kuju sai algtõuke asjaolust, et 1950. aastatel ehtisid Eesti ristmikke ja teeääri betoonkujud. Postitee piirkonnas asusid toona hirve- ja pioneerikujud. Need olid kohad, mis pildistamise kõrval pakkusid ainest ka rahvajuttudeks.
«Leidsime, et pole mõtet toona Ukrainas masstoodanguna valmistatud skulptuure üks ühele taastada, vaid pigem luua juba täiesti uus, sümboolset tähendust ja kunstiväärtust kandev kuju,» rääkis MTÜ Postitee juhatuse liige Reeli Kork.
Mati Karmin loodab, et kuju hakkab rahvale meeldima.