Asute septembri alguses tööle Tartu Ülikooli arendusprorektorina. Kuidas te sellele kohale jõudsite?

Lisaks tehnoloogiainstituudi juhtimisele olen juba kolm aastat tegelenud ülikooli ettevõtlussuhete ja innovatsiooniga. Mõnes mõttes on see loogiline jätk. Kontakti võttis rektor Volli Kalm, kes leidis, et see valdkond vajaks ülikoolis tugevdamist. Et kahel kohal korraga töötamine ei võimalda kõigele vajalikule kontsentreeruda, otsustasin pakkumise vastu võtta.

Millised tööd seisavad arendusprorektoril ees?

Esmalt tuleb leida juurde mõned head inimesed, kes hakkaksid välisettevõtetega kontakte arendama. Praegu elame paljuski struktuurifondide vahenditest, kuid eurorahad langevad mingil momendil ära. Et teaduse ja rakendusuuringutega aktiivselt edasi toimetada, tuleb leida alternatiivseid rahastamisallikaid. Need peavad muutuma tasuvaks.
Lisaks peame tugevdama Eesti osa Euroopa teadus- ja tehnoloogiaprogrammides.
Samuti tuleb jätkata Kristjan Halleri ellu kutsutud ideelaboriga ehk et ärksamad tudengid saaksid oma ideid Tartu Ülikooli mentorite käe all edasi arendada, luua ise oma ettevõtteid. Arvame, et kõigist tudengitest umbes 20 protsenti võiksid luua oma ettevõtte. Praegu on nende potentsiaal kasutamata.
 
Mis saab edasi tehnoloogiainstituudist?

Omal ajal koos professor Mart Ustaviga alustades olid meil vaid tühjad ruumid. Nüüd on Nooruse tänava instituudihoone masinaid ja inimesi täis ning analüüsid näitavad, et ruumi on juba puudu. Instituut töötab korralikult, seda juhivad tugevad uurimisgruppide juhid.

Võimalik, et Mart Ustav oleks ise valmis tehnoloogiainstituudi juhtimist üle võtma. Tema endaga on see küll veel kokku leppimata. Sisemisi tugevaid kandidaate juhi kohale on teisigi.

Praegu panustab tehnoloogiainstituut palju noortesse. Meie doktorandid siirduvad pärast lõpetamist reeglina piiri taha väga tugevatesse teaduskeskustesse järeldoktorantuuri. Loodame, et nad tulevad tagasi ja hakkavad siin looma oma uurimisrühmi. Praegu tundub, et noored hakkavad koju tagasi tulema.