Lavastusest tekkiv lööklaine Raadil võiks valla päästa katastroofilise ahelreaktsiooni.
Naiste maailmas on mehed õnnelikud
14. august 2012, 09:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raadil pargiti omal ajal lennukeid muldvallide vahele, et ühe lennuki plahvatusest tekkiv lööklaine teisi plahvatama ei paneks. Nüüd on seal kodu leidnud jõud, millest tekkiv lööklaine võiks samuti valla päästa katastroofilise ahelreaktsiooni.
Lennuvälja muldvallide vahel elavad nüüd naised, kes on looduse ja – mis veelgi imetlusväärsem – üksteisega harmoonias. Mehi on neil vaja vaid soojätkamiseks.
Tartu Uue Teatri «Naised valitsevad maailma» toob vaatajate ette utoopilise küla maailma lõpus, kus jagavad, valitsevad ja valivad naised. Kui hooaeg algab, mahlad ja mehed liikvele lähevad, püüavad naised paar isast ning lukustavad nad sauna «pesupäeva» ootama. Muu aeg möödub igapäevastes askeldustes.
Utoopiline harmoonia
Arhailises külas ei ole Uue Teatri naistel selgepiiriliselt eristuvaid rolle. Psühholoogilised karakterid välja ei joonistu. Nad ei ole reaalsed inimesed, vaid pigem naiste kujud, sümbolid. On naine-ema (Katrin Pärn), naine-ravitseja (Kristel Leesmend), naine-võrgutaja (Piret Simson) jt.
Kokku ei moodustu tavapärane külaühiskond oma karakterite ja vastuoludega, vaid pigem ühes rütmis hingav organism või eluskooslus, kus igal osakesel kindel roll täita. Kui mitte miski muu, siis just see naistevaheline kõigutamatu harmoonia muudab Ivar Põllu loodud ühiskonna utoopiaks.
Meeste rollid on märksa selgepiirilisemad. Neist värvikaim on Janek Joosti kehastatud sõjard, kes hoolimata maharaiutud kätest-jalast keeldub suremast ja peab alles jäänud ühel jalal külas ringi keksides kangelaskõnesid. Joost kannab füüsiliselt väga nõudliku rolli auga välja ja naerutab publikut.
Vana elukogenud mees (Evald Aavik) «pesupäevadest» enam suurt ei hooli ja eelistab pühendada oma tähelepanu päevikupidamisele ja kaardijoonistamisele. Rikas mees (Madis Kalmet) tuleb kohaliku mõisnikuna külla vaatama, miks talle neitsisid mõisasse ei saadeta.
Jutuka poeedihingest fotograafi (Helgur Rosenthal) prototüübiks on ERMile Eesti külaelu pildistanud Johannes Pääsuke. Robert Annus mängib täiskasvanuks saanud poega, kellel on aeg naistekülast laia ilma minna, kõrvalrollides peab ta kaks sütitavat monoloogi eestlaseks olemisest.
Kordumatu kunstnikutöö
Lavastuse ajatust teemast, kongeniaalsest muusikast ja säravatest näitlejatest tuleb rohkem esile tõsta kordumatu kunstnikutöö.
Kristiina Põllu loodud soine rohtunud küla oma veesilma, sauna, koopa ja puu otsa ehitatud onniga on õhtuhämaruses, lõkkesuitsus ja Luunja tuledest roosatavate pilvede all lummav. Taimede lõhn ja loodushääled toetavad lavastuse orgaanilist olemust, naiste põlvini märjad kleidid ja lirtsuv muda muudavad fantaasiamaailma käegakatsutavalt reaalseks.
Kuigi lavastuse naiste maailm võib esmapilgul meeste suhtes julm tunduda, pole see sugugi nii.
Meestele antakse süüa ja õlut ning neil lastakse enamasti teha, mis nad soovivad.
Selle küla naised teavad, et kui mehed saavad teha, mis nad ise tahavad, on nad õnnelikud. Ja kui mehed on õnnelikud, on kõik õnnelikud.
Kas teate?
«Opus geographicum»
• Tartu Uus Teater ja Eesti Rahva Muuseum esietendasid Raadi lennuväljal 8. augustil Ivar Põllu lavastuse «Naised valitsevad maailma ehk Opus geographicum».
• Helilooja Tauno Aints, kunstnik Kristiina Põllu.