Tartu püüab kodanike harjumusi muuta

Toomas Põld sõidab enda sõnul iga päev rattaga tööle, selleks tuleb tal vändata pisut üle ühe kilomeetri.

FOTO: Kristjan Teedema

Kolme aastaga on Tartu kulutanud ligi 110 000 eurot Euroopa Liidu ja linna raha, püüdes suurendada jalgsi ja rattaga liikujate hulka autokasutajate arvelt. Ettevõtmise tulemuslikkust on aga raske hinnata.

Projekti Active Access (AA) raames loodi ka jalgrattateede ja liik­luskorralduse spetsialisti ametikoht.
Praeguseks on see «pehmete tegevuste» projekt lõppenud. Jalgrattateede ja liikluskorralduse spetsialist Toomas Põld kirjutab aga juba uut taotlust, sest eesmärk tõestada jalgrattateede spetsialisti vajalikkust Tartus sai tema hinnangul täidetud.

Ligi kolmveerand projekti maksumusest tuli Euroopa Intelligent Energy programmist, veerand linna taskust.

Tartu Postimees uuris, kuidas kolme aastaga on suudetud muuta linnatransporti säästvamaks, tervislikumaks ja ohutumaks.

Toomas Põld, projekti käigus korraldati liikumisnädal ja kolm autovaba päeva, säästva transpordi teabepäev, kampaania «Jalgsi tervise nimel», liikluskampaaniaid koolides ja liiklusohutusüritusi koostöös maanteeametiga. Kas nende tegevuste mõju on võimalik ka kuidagi mõõta?

On küll võimalik mõõta. Jalgrattavarguste vastane kampaania ja jalgrattakooli loomine on projekti kaks edukaima tulemusega üritust, kus on suudetud olulistele probleemidele küllalt suures osas lahendused leida.

Veel 2009. aastal ei teadnud linnakodanikud autovaba päeva toimumisest midagi, ent 2010. aastal oli tegevusi rohkem ja inimestele jagati tuhat jalgratta tagatuld.

2010. aastal sulgesime Ülikooli tänava autoliikluseks ja avasime seal autovabal päeval jalgratta õppesõiduraja. Me ühinesime autovaba päeva hartaga, mis tingib, et vähemalt üks autovabal päeval muudetud liikluskorraldus jääb kehtima.

Nüüdseks on Ülikooli tänav muudetud jalgratastele mõlemasuunaliseks.
 
Autod sõidavad seal ikka edasi.

Autod sõidavad ikka, aga üks osa sellest liikluskorralduse muudatusest jäi kehtima.  
2011. aastal õnnestus meil üheks tööpäevaks Tartu vanalinn autodele sulgeda ja me pakkusime muid liikumisvõimalusi.

Sellised päevad on toredad. Kas pikaajalisem mõju on mõõdetav ka liiklusohutuses või inimeste tervisekäitumises?

Jah, tegime linnakodanike seas küsitluse. Linnakodanikud küll ise ei arvanud, et see autovaba päev suurt mõju avaldab, aga sellele tähelepanu pöörata on siiski vaja.

2011. aastal me korraldasime ka kampaania «Pargi auto linnaserva ja tule tasuta bussiga linna».

Kas te arvate, et mõni inimene pärast seda aktsiooni, kui ta pidi oma pileti eest maksma, ka seda tegi?

Tegelikult see aktsioon meil väga hästi välja ei kukkunud, kuna me proovisime seda ainult ühe päeva.

Sellist asja peaks tõenäoliselt tegema mitu kuud, et inimestele hakkaks üldse kohale jõudma, et tööle jõudmiseks on tekitatud uus lahendus.

Praeguseks on projekt lõppemas ja olete kolm aastat tööd teinud. Kas te ise ka tunnete, et tartlaste igapäevased käimised on muutunud säästvamaks ja tervislikumaks?

Jaa, julgelt võib nii öelda. Ma arvan, et selles ajavahemikus on jalgratturite arv linnas suurenenud 1-2 protsenti.
Eelkõige on näha seda linnapildis. Oleme paigaldanud uusi jalgrattahoidlaid ja need on endiselt täis.  


Projekti üks eesmärke oli eriti idülliline – muuta autosõltlaste elustiili. Kes on autosõltlane?

Autosõltlane on see, kes kasutab iga päev ainult autot ega näegi, et võib ka teistmoodi liikuda.
Kindlasti aitas siin kaasa «50+ tervise nimel»-kampaania, kus inimesed kõndisid perioodiliselt terve aasta. Neile tehti terviseteste ja selgelt oli näha, et nende tervisenäitajad muutusid paremaks.

Mitme autosõltlase elustiili teil siis muuta õnnestus?


Ma ei saa öelda, et kõik need, kes kampaanias osalesid, olid autosõltlased.
Autosõltlaste elustiili on projektiga muudetud, kuid arvuliselt ei saa me seda välja tuua. Saame öelda, et inimesed on lühemaid distantse rohkem jala ja rattaga läbima hakanud ja kõik.


Kas teate?

Projekti Active Access eesmärgid:
• julgustada läbima vajalikke teekondi rattal või jalgsi, kui tee on piisavalt lühike;
• teadvustada lihtsat tõde, et käimine on tervislik, ning seeläbi julgustada rohkem jala liikuma;
• muuta autosõltlaste elustiili;
• säästa kütust ning vähendada kütuse keskkonnamõju ja mõju inimeste tervisele;
• tugevdada kaudselt kohalikku majandust.

Tagasi üles