/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2012/08/07/1259170t1h3c04.jpg)
Esimest korda Lõuna-Eestis ja teist korda Eestis laseb maanteeamet taastada asfaltkatet võrdlemisi uudsel meetodil, kuumutades asfalti enne ülesfreesimist ning laotades selle sealsamas freesitud auku tagasi.
Tallinna-Tartu teel algab 40-päevane taastusremont
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rooparemiksi nime saanud taastusremondi võte peaks tagama, et freesimisel tekkivate aukude servades liitub tagasilaotatav asfalt paika jääva asfaldiga paremini ning vesi ei pääse kergesti pragudesse teekatet lõhkuma, selgitas maanteeameti Lõuna regiooni asedirektor Janar Taal.
Taali sõnul laseb maanteeamet uuendada 15. augustist 24. septembrini asfaltkatte Tallinna–Tartu maantee 25-kilomeetrisel lõigul Tiksojast Jõgevamaa piirini ehk Altnurga külani, võttes üles naastrehvide tekitatud roopad ühe meetri laiuste pikiribadena.
Kulu poole väiksem
Üheksa meetri laiusel teel tekib selliseid peaaegu katkematuid ribasid neli. Seega saab paika jätta üle poole vanast asfaltkattest ning ajada läbi vähemalt poole odavamalt kui tervikliku ülekatte puhul, kinnitas Janar Taal.
«Üldiselt pole seni Eestis taastusremontide käigus nii pikalt roopaid välja freesitud, see on olnud rohkem lappimine,» võrdles Taal.
Janar Taali sõnul on varem rooparemiksi meetodit pruugitud Eestis vaid ühel korral – kaks aastat tagasi Tallinna–Narva maantee taastusremondil.
«Masinad ja neid juhtivad mehed tulevad Soomest, Eesti turu väiksuse pärast ei tasu teefirmadel sellist tehnikat endale osta,» selgitas Taal.
Pikiroopad, mis üles freesitakse ning millest saadud freespuru umbes 20–25 protsendi uue asfaldisegu lisamise ja segamise järel taas maha laotatakse, on keskmiselt pooleteise sentimeetri sügavused.
Janar Taali sõnul on Tiksoja–Altnurga lõik seisundis, kus rooparemiksi tegemiseks on tagumine aeg. Kui roopad on ülejäänud teekattest juba enam kui kaks sentimeetrit madalamal, ei saa seda meetodit enam kasutada ning vana asfalt tuleb üles freesida täielikult.
Vaid mõnesajameetrisel lõigul Kärevere sillast Tartu pool on roobas nii sügav, et tuleb teha ülekate kogu tee laiuses. Tee kulumist iseloomustab fakt, et sel kevadel hakkas roopa põhjast paistma terasarmatuur, mis paigaldati kaheksa aastat tagasi tee tugevduseks viie kuni kaheksa sentimeetri sügavusele.
«Väga raske on tuvastada, miks just seal on tee rohkem lagunenud ja miks just Tartu suund,» sedastas Janar Taal.
Võimalik lisatöö
Remondi ajal on pidevalt liikluseks suletud üks sõidusuund paari kilomeetri pikkuste lõikudena. Läbi avatud sõiduraja pannakse mõlema suuna liiklust ilmselt reguleerima foorid.
Firmaga Teede REV-2 sõlmitud ehitusleping näeb ette 112 430 ruutmeetri katte remonti. Kui arvutada see ümber tee täislaiuse peale, saaks täieliku ülekatte puhul teha taastusremondi umbes 12,5 kilomeetril.
Janar Taal pidas võimalikuks, et Tallinna maanteega lepingu maht täielikult ei ammendugi ning kuigipalju saab teha ühe soojaga remonti ka Võru maanteel.