Päevatoimetaja:
Eili Arula
(+372) 739 0339

Lennupäevadel nägi maailmaklassi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: Kristjan Teedema

Nädalavahetusel tiirutasid Tartu kohal «moosiriiul» (An-2) ja reaktiivlennukid, sekka ka helikoptereid ja teisi lennumasinaid. Eesti lennundusmuuseumis peeti lennupäevi.

«Appi!» kiljus nii mõnigi pealtvaataja, kui Läti viieliikmeline lennugrupp Baltic Bees õhus õppereaktiivlennukiteks mõeldud L-39tel peadpööritavaid ja ohtlikke manöövreid sooritas (ülemisel pildil).

Eesti õhuväe kolonelleitnant Arvo Palumäe, kes samal lennumasinal piloote välja koolitab, rääkis õhušõud vaadates, et «balti mesilaste» tase on kõrge.

«Tõeline maailmaklass, mida rahvas näeb,» kiitis ta. 

Palumäe sõnul on meeskond aastaga ka mõned uued elemendid õppinud ning Baltic Beesi soololendur Valery Sobolev oskavat ka paari sellist elementi, mida ükski teine inimene maailmas teha ei suuda.

Pärast esimese päeva kõrgpilotaaži ütles tiimi juhtpiloot, kahekümne nelja aastane Artjom Soloduha, et Tartu kohal teeb lendamise keerukaks lindude rohkus – kokkupõrge linnuga võib olla väga ohtlik ja lõppeda kurvalt.

Kui pealtvaatajail kael taevasse vaatamisest kangeks tõmbas, võis vahelduseks muu hulgas proovida, mis tunne võib olla langevarjuril viimasel viieteistkümnel meetril. Selleks tuli rakmetega trossi külge kinnitatult muuseumi vaatetorni neljandalt korruselt alla astuda.

Esimeste matkimisseadeldise proovijate seas oli ka lennuakadeemia rektor Jaan Tamm, kes kiitis oma kooli tudengeid. Viimased sellist võimalust kõigile pakkusidki.

Populaarsed olid ka huvilennud helikopteriga Robinson R22. Kui kümneaastane Tallinna poiss Thor Kaspar Marvet ümber lennundusmuuseumi oma kaks tiiru ära oli teinud, arvas ta, et suurena tahab ta just helikopteri piloodiks saada.

Tema vanaemale Ann Marvetile lendamine aga eriti ei meeldi. Vanaema sõnul maksab viis minutit helikopteriga küll metsikut raha – 50 eurot –, kuid kuna «poiss nii hirmsasti tahtis», ei jäänud muud üle.

Tagasi üles