Tartu hekihooldus piirdub pügamisega

Vilja Kohler
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusministeeriumi ees Gildi ja Munga tänava vahelises pargis on vanad hekid hõredaks jäänud, kohati turritavad hekijäänused nagu vanad luuakontsud. Linnavalitsuse haljastus- ja puhastusteenistus pole nende hekkide uuendamise peale mõelnud.
Haridus- ja teadusministeeriumi ees Gildi ja Munga tänava vahelises pargis on vanad hekid hõredaks jäänud, kohati turritavad hekijäänused nagu vanad luuakontsud. Linnavalitsuse haljastus- ja puhastusteenistus pole nende hekkide uuendamise peale mõelnud. Foto: Kristjan Teedema

Kaugelt vaadates on Tartu suvel kena roheline linn. Lähemalt kaedes näeb aga siin-seal kuivanud puid ja omapäi kasvuga perutavaid põõsaid. Hooldamata hekid on nii tavalised, et neid enam ei märkagi.

Kesklinnas on kõige armetumas seisus haridus- ja teadusministeeriumi ees Gildi ja Munga tänava vahelised hekid. Kaugelt paistab, et neid pole pügatud, siin-seal haigutavad hekkides augud.

Lähemal selgub, et hekke on siiski pügatud, kuid sellega on ka piirdutud, umbrohu ja noorte vahtrate väljakiskumiseks pole pügaja kummardanud.

«Eks hekkide hädade põhjusi tuleb otsida masshooldamisest ja rahapuudusest,» märkis Riigimetsa Majandamise Keskuse Tartu puukooli juhataja Andres Tuvi.

«Hekk tahab pidevat hooldust. Vaadake, kuidas majaomanikud oma hekkide eest hoolitsevad – nad muudkui pügavad, rohivad ja isegi väetavad. Kui hekki ei suudeta hooldada, oleks õigem see ära koristada, siis ei riiva see vähemalt silma,» lisas ta.

Tuvi silma riivasid hekid sel suvel Emajõe pargis Kalevipoja kuju juures. «Enne võidupüha pressis seal malts ja õitsev naat nii peale, et hekki polnud nähagi,» meenutas ta. Nüüd on seal pargis hekid pügatud.

Hoopis teistsugune pilt avanes teisipäeva ennelõunal Vanemuise ja Vaksali pargis, kus hekid olid olnud tükk aega pügamata. Vanemuise pargi hekkidest kasvasid siin-seal välja suured nõgesed, vahtrad ja muud puud-põõsad.

Vanad murelapsed

«Hekid on meil igipõlised murelapsed,» tunnistas Tartu linna haljastus- ja puhastusteenistuse juhataja Eda Põldma. «Hooldusfirmades vahetuvad kogu aeg töötajad, uusi inimesi tuleb jälle välja õpetada. Eks mõni asi jääb ka raha taha, sest parkide ja haljasalade hooldajad otsime riigihankega ning peame valima need, kes teevad töö kõige odavamalt.»

Kesklinnas hooldab haljasalasid ja parke firma Teho, Vanemuise ja Vaksali tänava park on ISS Eesti hoole all. Linnavalitsus pole hooldusfirmadele hekkide pügamise sagedust kehtestanud, samuti pole lepingutes näiteks vanade hekkide väetamistingimust, ka pole mõeldud vanade hekkide uuendamisele.

«Kui hekid kõrvale jätta, siis muus meil Tehole etteheiteid pole,» märkis Eda Põldma. «Ainus häda on see, et nad ei näita initsiatiivi, vaid ootavad näpunäiteid.»

Kuid miks on siis Küüni tänava pargis niitmata Barclay de Tolly monumendi ümbrus, kus hein on juba põlvekõrgune? «Seal kasvavad krookused ja me ei lubanud seda platsi enne lehtede kuivamist ära niita,» kostis Eda Põldma. «Nüüd on niitmisest juttu olnud, töö saab tehtud.»

Vajadust mööda

Vanemuise ja Vaksali pargi hekid pügas ISS Eesti Tartu esindus ära teisipäeva pärastlõunal. «Pügame hekke vajadust mööda, meil pole linnaga sõlmitud lepingus punkti, et peame seda tegema näiteks kolm-neli korda kuus,» ütles ISS Eesti Tartu esinduse välitööde juhataja Ero Tolsberg.

Nimetatud parkide hekke pügab firma laias laastus kord kuus. «Peale pügamise hekke ka rohitakse pidevalt ja samuti võetakse sealt võõrliigid välja,» lisas Tolsberg.

Paraku näitas eilne põgus jalutuskäik Vanemuise parki midagi muud: kõrgem umbrohi ja võõrliigid olid hekkides lihtsalt ära pügatud, väiksemad noored vahtrad ning nõgesed kasvasid seal edasi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles