Eesti vanim puhkpilliorkester Väägvere pasunakoor alustas tegutsemist juba aastal 1839, kuid jõudis alles nüüd oma esimese heliplaadini. Nagu oli esitlusel Luunja roosiaias kuulda, oli plaadistamise ajendiks David Otto Wirkhausi 100. surma-aastapäev ja 175. sünniaastapäev.
Pasunakoor sai heliseva mälestusmärgi
Too muusikaloos kuulus mees sündis Luunja lähedal Lohkva külas. «Aastal 1856 sai õpetajakutse ning asus isa kõrvale Väägvere koolmeistriks, 1864 sai temast kooli juhataja,» on kirjas plaadiümbrise külge kinnitatud trükises. «1851–1912 juhatas Väägvere pasunakoori, kellega võitis I üldlaulupeol 1869. aastal pasunakooride arvestuses I auhinna.»
Trükis ja muusika
Plaadiümbrise trükises on mitmeid lehekülgi Wirkhausi ja Väägvere pasunakoori, aga samuti Tartu valla ja Luunja valla kohta, kohalike firmade reklaamist rääkimata. Trükisõnast tähtsam on siiski muusika, mida on plaadil peaaegu pool tundi.
Tartus tegutsev Clockwork Stuudio on Luunja kultuurimaja direktori Toomas Aru algatusel salvestanud Väägvere pasunakoori lugusid, mis on kirjutatud meie päevil ja üle-eelmisel sajandil arvatavasti Johannes Miti dirigeerimisel (ümbrisel ei ole seda märgitud).
Noored ja vanad mängijad
Väägvere pasunakoor on olnud harrastuslik kooslus algusest saati. Mõnigi pillimees võib ütelda, et juba tema esiisa käis harjutamas ja mängimas.
Pooled orkestri mängijad on üsna noored muusikud. Küllap just seepärast on plaadil siin-seal kuulda mõne pilli apsakaid, selle korvab aga Eesti vanima puhkpilliorkestri mängu plaadiks saamine. Väägvere pasunakoorile on valminud ausa ja eheda kõlapildiga mälestusmärk.
Plaat
«Taamal laulavad puhkpillid», Väägvere pasunakoor, 2012.