Paadimehed igatsevad Emajõel tanklat

Paatidega tegelev Marek Rohejärv tõstab Atlantise paadisillal mootorpaati Chaparral kaheksa kahekümneliitrist kanistrit, mis on pool selle paadi kütusepaagi mahust. See mootorpaat tarbib Rohejärve sõnul tunnis 50 liitrit bensiini.

FOTO: Kristjan Teedema

Järjekordne hooaeg Emajõel ilma veesõidukitanklata on möödumas. Kavastus tegutsenud paaditankla on pumbad kinni keeranud. Kuigi Rebase paadisadama arendus võtab hoogu, ei tea keegi, millal paadimehed kanistritega jändamisest pääsevad.

Lõbusõidulaev Pegasusse tangitakse ligi tonn diislikütust iga paari nädala tagant kai äärde sõitva tankurautoga. Suuremad kaatrid, mis Emajõel liiklevad, mahutavad paakidesse ligi 300 liitrit kütust. Tankurautoteenus jääb nende omanikele aga kalli hinna ja üsna väikese vajamineva koguse tõttu kättesaamatuks.  

Leevendust paatide tankimise kaua kestnud probleemile pakkus eelmisel hooajal proovimüügiga alustanud Kavastu paaditankla.  

Tankla on suletud

Sel suvel paaditankla enam kütust ei müü, kinnitas tanklat haldava ASi Giga objektimeister Heino Saar. Vedelkütuse seaduse järgi oleks firma pidanud maksma tarbimisse lubatava kütuse eest 100 000 eurot tagatist. Kuna Gigale oleks kütuse müümine paatidele olnud vaid marginaalne ja hooajaline tegevus, ei pidanud firma seda mõistlikuks.

Riigilt küsiti ka hooajalisest müügist tingitud väikese aastase läbimüügi tõttu võimalusi alandada käibemaksu garantiid. Loodetud tulemust see ei andnud. «Maksuamet järgib seadust ning erandite tegemine tundub väga raske või võimatu,» nentis Heino Saar.

Ka Emajõe Jõeriigi juhataja Viktor Nukka on Emajõel enda sõnul juba aastaid paaditankla asja ajanud ning nendib, et sisevetel ei olegi võimalust seda teenust pakkuda, sest riik arvab, et see on suur äri, ja nõuab suuri tagatisi.

«Meie seisukoht on, et paaditankla on keskkonnasäästlikum kui jõe kohal igapäevane kanistritega bensiini valamine,» ütles Nukka.

Paatidega sõita armastavad Aimar Roos ja Ursel Rebane on ühed paljudest, kes käisid eelmisel aastal oma paate Kavastus tankimas. «See oli super,» ütles Roos ning tunnistas, et kanistrist bensiini paaki valades läheb seda igal juhul ka maha.  

Ursel Rebane rääkis, et on lõiganud vanast kanistrist spetsiaalse kopsiku, kuhu käsitsi tankimisel tilkuv kütus koguneb, et see vette ega paati ei satuks.

«Meie oma jõge ei reosta,» väitis Aimar Roos ning lisas, et on ka ise mitu korda keskkonnainspektsiooni helistanud, kui on jõel õlilaike märganud. Tema sõnul jõuavad laigud Jõe sadamasse kesklinna poolt.

Väiksemate paatide puhul tilgub kütust enamikul juhtudel paadi põrandale, ent suurematel kaatritel on bensiinipaagi luugid tihti aluse välisküljel, kust tankimisel on kütuse vette sattumise oht suurem.

Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni juhataja Peeter Karja sõnul on nad saanud õlilaikudest teateid, ent üldjuhul on kanistrist tankimisel Emajõkke sattuva kütuse kogus väga väike ja hajub kiiresti. Suurt ohtu sellest Karja sõnul jõele ei teki.

Ka keskkonnainspektsioon tangib oma paate kanistrist. Karja sõnul sõltub kõik sellest, kui hoolikalt paadiomanik tangib ja kuidas ta suhtub keskkonda.

Esimest hooaega Emajõel paadiga kalastamist harrastav Armin Aas tunnistas, et oma paadi 25-liitrise paagi täitmine kanistrist käib tal libedalt ja maha ei lähe tilkagi. Kui aga oleks olemas paaditankla, kasutaks ta seda siiski.    

Paadisadama arendus

Kolm aastat tagasi ütles tollane Tartu abilinnapea Margus Hanson, et veesõidukite tankla on kavas rajada ühes Rebase tänava paadisadamaga ja puudu on vaid tanklapidaja.

Nüüdseks on sadamaarenduse heaks kiitnud Euroopa Komisjon. Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmis on Rebase paadisadama arenduseks ette nähtud küll 1,3 miljonit eurot, kuid tankla rajamist projektis pole.

Linn loodab, et kui sadam on valmis ja leidub kliente, kes on nõus maksma tankla teenuse eest, leitakse tõenäoliselt ka tanklapidaja, kes tahaks alustada sadama kõrval kinnistul äritegevust.

Siseministeeriumi projektijuhi Helena Musthalliku sõnul on 1,3 miljoni euro toetuse
saamiseks, et arendada Rebase sadamat, vaja veel allkirjastada partnerlus- ja toetuslepingud. Parimal juhul saavad lepingud allkirjastatud augustis, seejärel korraldab linnavalitsus hanked ja sadama projekteerimine algab tänavu sügisel.

Projekti raames on kavas ehitada ujuv- ja statsionaarne kai, sadamahoone, kaks parklat ja paatide hoiuala. 

Piiriülene koostöö

• Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist
2007–2013 rahastatava projekti «Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond» eelarve koos omafinantseeringuga on 8,36 miljonit eurot.

• Selle raha eest arendatakse välja Tartus Rebase paadisadam, Mustvee sadam, osa Räpina sadamast ning Kallaste laevaremondi dokk. Venemaale on kavas rajada reoveepuhastusseadmeid. Rebase paadisadama valmimise tähtajaks on planeeritud sügis 2014.

 

Tagasi üles