Kontsertmeister esitab soolo intervjuuna

FOTO: Sille Annuk

Kristel Eeroja-Põldoja (42) mängis kontserdil Kassitoome orus solistina Jules Massenet’ meditatsiooni ooperist «Thaïs».

Vanemuise sümfooniaorkestri kontsert Kassitoome orus juuli viimasel pühapäeval paistis ka seekord olevat kuulajatele meele järele. Oma osa õnnestumisse andis orkestri kontsertmeister Kristel Eeroja-Põldoja. Nüüd vastab ta küsimustele.

Suurem osa publikut tõusis kontserdi lõpuaplausi ajal tunnustavalt püsti ja soovis saada lisa ning orkester tuli soovile kenasti vastu. Mida arvavad Kassitoome oru kontsertidest teie kolleegid ja teie ise?

Minu meelest on see suurepärane ettevõtmine juba kas või Kassitoome oru pärast, mis on maailmaklassi vabaõhukontserdi koht. Nüüd on meil õnneks ka võimenduse kvaliteet paranenud. Ja kui me alguses võimegi mõelda, et peame jälle keset suve välja tulema, on lõpuks ikka väga tore rahvale muusikat pakkuda.

Mida ütlete seekordse kava kohta, kus oli nii populaarset kui ka vähem tuntud ooperi- ja operetimuusikat?

Võrreldes eelmise aasta vabaõhukontserdiga oli kava tõsisem, aga läks tõusvas joones – operetiviisid tõmbavad ju kõiki kaasa.

Olite nüüdki laval dirigent Paul Mägi kõrval kogu kontserdiaja, umbes 75 minutit. Lisaks tavapärasele kontsertmeistrina tegutsemisele olite kuulajate ees solistina, et esitada Jules Massenet’ meditatsioon ooperist «Thaïs». Kui sageli teil tuleb viiulikunstnikuna soleerida?

Mul on õnnestunud mängida ooperit «Thaïs» kunagi Pärnus tervikuna.
Ooperites ja ballettides on väga suuri kontsertmeistri soolosid, nii et peabki mängima kogu aeg ja ühel hetkel ka täiesti teistsuguses kontsentratsioonis.

Viiulisolistina on mul viimasel ajal kontsertidel tulnud kahjuks üha vähem esineda. Eks elu tee oma korrektiivid, tööd on palju.

Oleks hea, kui saaks iga aasta korra käia laval ka täispika soolokavaga. Viimati tegin kaks aastat tagasi talvel Kadri-Ann Sumeraga päris mitu kontserti Tartus ja Pärnus, tegime ka koolikontserte.

Kui ei oleks juuli viimasel pühapäeval nüüd juba teist aastat Kassitoome orus vabaõhukontserti – ja nagu ütles teatrijuht Paavo Nõgene, tuleb see samuti järgmisel suvel –, siis mida teeksid sel ajal Vanemuise orkestri muusikud?

Kes kuidas ... Hooaja jooksul jääb väga palju asju kodus tegemata, lapsed vajavad kasvatamist. Mõni käib mujal mängimas ja hoiab nii ennast vormis.

Olete Vanemuise sümfooniaorkestri kontsertmeister aastast 1998, Tartu Keelpillikvarteti esimene viiul, Elleri kooli keelpilliosakonna juhataja ja Nõo vallas Meeri külas vanas talumajas pereema. Kuidas te seda kõike suudate?

Kui teatris käib kontserdi ettevalmistus või tuleb välja uus lavastus, siis on tihedamalt tööd. Igapäevase töö perioodil ei ole proove, on ainult õhtuti etendused ja siis on päeval aega rohkem.
Muusikakoolis on samamoodi.

Kui lastel on tulemas kontsert, tuleb neid rohkem tagant utsitada ja tunde anda. Vahepeal võib end lõdvemaks lasta ja panna nad sel ajal rohkem iseseisvalt tegutsema.
Tartu Keelpillikvartetiga on praegu natuke sandisti, sest Eesti kontserdikorraldajad ei paku klassikalisele muusikale kuigi palju võimalusi. Eks me ikka siin ja seal üritame midagi teha ja lootus ei ole ju veel kustunud.

Kodus on mul õnneks tänuväärt mees, kes hoiab majapidamise ja lapsed korras.

Kui suur on teiste Vanemuise orkestrantide töökoormus?

Paljud töötavad lisaks muusikaõpetajana, mitmed käivad mängimas Pärnu linnaorkestris ja teistes kollektiivides.
Sügiskuudel oleme rohkem hõivatud ja koormatud, sest teatris algavad taastusproovid ja tulevad välja uued lavastused. Nüüdki esietenduvad üsna kohe, hooaja algul džässilavastus «Moonlight Express» ja muusikal «Cabaret». Ja kohe on ka hooaja avakontsert. Kevadel läheb kergemaks, sest kõik tükid on juba mängus.

Mis on kavas niisugust, mida orkestrandid ootavad erilise huvi, põnevuse või kogunisti hirmuga?

Hirmuga me ei oota midagi, ikka rõõmuga – uusi lavastusi ja uut muusikat. Eriti suure rõõmuga ootab orkester kontserte, neid ju meil üldiselt hooaja jooksul väga palju ei ole, kuigi sel hooajal on vist üks rohkem kui tavaliselt. Orkestrandi elus on tippsündmus, kui saab lavaaugust välja lava peale minna.

Kas teate?

Puhver, peen poliitik ja dirigendi teretaja
• Kontsertmeistri tööks on olla puhver dirigendi ja orkestri vahel.
• Kui näiteks orkestrandid ei ole mõnikord millegagi dirigendi töös rahul, on kontsertmeistri ülesanne konflikti mahendades asja selgitada.
• Kui näiteks dirigent ei ole mõnikord mõne mängijaga rahul, tuleb kontsertmeistril teha dirigendile selgeks, et mängijal on parajasti lihtsalt halb päev.
• Kontsertmeister peab olema peen poliitik.
• Vahetult kontserdi eel võtab kontsertmeister oboelt häälestuseks la-noodi ja annab edasi keelpillidele.
• Lapsele seletades: kontsertmeister on orkestris see tädi või onu, kes annab dirigendile teretades kätt.
Allikas: Kristel Eeroja-Põldoja

 

Tagasi üles