Korravalvurid jätsid kuumal ajal Emajõe hooletusse

Lõuna prefektuuri käsutuses politseikaater alustas tööd 2009. aasta kevadel. Tänavu suvel on Emajõele jõutud siiski vaid neljal korral.

FOTO: Lõuna prefektuur

Kuigi kuumad suveilmad on pannud Emajõe veesõidukitest vahutama, pole Lõuna prefektuuri politseikaater tänavu juulis vette jõudnudki, sest napib mehi ning liikluspolitsei tähelepanu on suunatud teedele.

«Sel suvel pole ma veepolitseid kordagi näinud, aga neid oleks ikka väga vaja,» rääkis Alar Süüden, kes pani tänavu suvel turuhoone juurde veesõidukite randumissilla ja alustas väikelaevaga reise Piirissaarele.

Süüdeni murele annab alust möödunudnädalane juhtum, kus ta avastas, et tema kaater on paadisilla juurest ära varastatud. «Köied oli öösel läbi lõigatud ja kaater kadunud,» kirjeldas ta vaatepilti ning oli esialgu juhtunust šokis.

«Siis tuligi meelde, et politseil on ju kaater, ning kõigepealt teavitasingi neid, aga ega sellest midagi väga muutunud,» tõdes Süüden ning aktiveeris seejärel kõik oma paadiomanikest sõbrad. Jõgi sõideti Kabina karjäärini läbi ning lõpuks avastatigi kaater veeteede ameti vastas asuvast võsast.
Vargad olid üritanud kaatrilt mootori maha keerata, aga kuna see kaalub 180 kilo, käis asi üle jõu. «Mulle oli see õnnelik õnnetus, kuid teistele kindlasti hoiatuseks,» lausus Süüden.

Nähtamatu politsei
Seda, et politsei on olnud tänavu Emajõel peaaegu nähtamatu, kinnitas ka Luunjas paatide müügi ja laenutusega tegelev Lenno Tobreluts. «Ütlen ausalt, et sõidan Emajõel üsna palju, veeteede ameti laev on üsna tihti väljas, kuid politseid pole sel suvel näinud kordagi,» ütles Tobreluts.

Tema sõnul toimib veeliiklus üldjoontes normaalselt, aga suurürituste ajal ja ilusa ilmaga nädalavahetustel peaks politseikaater olema kindlasti kohal. «Sest kui ei nähta, ei osatagi peljata,» ütles Tobreluts.

Mõlema mehe hinnangul jätab soovida just võimsamate kaatrite sõidustiil. Eriti kesklinnas, kus on kehtestatud mitu lainekeeluala. «Mida ägedam ja suurem alus, seda rohkem antakse külmalt minna,» lausus Tobreluts.

«Ma pean iga kümne minuti tagant kätega vehkima, et sõitjad kiiruse maha võtaksid ja paneksid seda märki tähele,» sõnas Süüden ning lisas, et ootab aega, kui veepealne liikluskultuur teeb sammu edasi.

Veesõidukijuhtide liikluskultuuri kritiseeris ka veeteede ameti vaneminspektor Enn Soovik. «Viisakusest jääb puudu,» lausus Soovik, kelle sõnul kiputakse liialdama ka alkoholiga ning mõnikord avastatakse registreerimata sõidukeid. Veesõidukijuhil on lubatud 0,8 promilli.

Politseinikke napib
Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peitel ütles, et tänavu kevadel ja suvel on politseipatrull käinud kaatriga Emajõel neli korda ning viimati oli sõiduk vees 30. juunil.

«Olen nõus, et see pole piisav, aga eraldi veepolitseid meil ei ole ning kuna liikluspolitseinike koosseis on vähenenud, on see pärssinud ka jõele mineku võimalusi,» selgitas Peitel ning kinnitas, et jõeliiklust pole jäetud tähelepanuta.

Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo juhi ülesannetes Helmer Hallik lisas, et liikluspolitsei põhitöö ongi maa peal. «Meie ressursi korral on teraviku tipp suunatud teedele ja tänavatele,» lausus ta ning väitis, et ka selle kaatrivarguse puhul ei näinud nad vajadust politseipaati vette lasta. «Sõidukit otsiti, aga mitte vee pealt.»

Hallik lubas siiski veeliiklejate muresid arvestada ja pakkus, et augustis võiks politseikaater taas Emajõele jõuda. «Võtame selle kindlasti teadmiseks ja analüüsime. Oleks hea, kui ka kodanikud otse meie poole pöörduksid,» lausus Hallik.
 

Tagasi üles