Elektritakso tahab peatuses ainuõigust

Ermo Kontson alustas kevadel Tartus taksoäri elektriautodega.

FOTO: Sille Annuk

Senisele kahele Tartu elektritaksole lisandub augustis veel kolm, kuid raskeks pähkliks kujuneb uue taksoettevõtja soov rajada eksklusiivseid kiirlaadijaga taksopeatusi.

Ettevõtja Ermo Kontson, kes on toonud Tartusse Elektritakso kaubamärgi alla juba kaks Nissan Leafi, loodab jõuda

augusti jooksul viie autoni ja käivitada ka dispetšiteenuse. Kontson ütleb, et uue taksofirma käimalükkamisel on kibedad päevad ja raskusi palju.

Näiteks on taksojuhte puudu. Seni on ta leidnud seitse meest, aga vaja oleks 20, sest masinate pidevaks käigushoidmiseks läheks tarvis neli meest auto kohta.

«See jutt, et on tööpuudus, paistab küll jama,» leidis Kontson.

Uudsusest ei piisa

Samas ütles ta, et praegune käive selgelt ei rahulda, sest edu tagab ikkagi tellimisnumber, millel vastab dispetšer. See olevat eriti vihmase ilmaga näha taksopeatuses, kus üksiküritajad istuvadki paigal, ning keda saab tellida, muudkui sõidavad.

Peale selle on Kontson jõudnud äratundmisele, et inimesed eeldavad, et elektritakso hind peaks olema teistest odavam, sest ei ole vaja tankida kallist kütust.

Praegu on elektritaksod sõitnud samasuguse hinnakirjaga nagu Tartu Taksopargi masinad. Seega on hinna langetamine tutvustusperioodiks ilmselt vajalik, arvab ta. Uudsusest üksi ei piisa.
Keerulisim küsimus on praegu aga see, et Kontson sooviks linna, näiteks Poe ja Küüni tänava nurgale ning Vallikraavi tänava otsa, rajada kiirlaadijaga taksopeatusi ja saada oma masinatele neis peatumise ainuõigust. Kuid selle tagamist, kui peatused asuvad linnale kuuluval maal, peab linnavalitsus pehmelt öeldes probleemseks.

Erand teatud piirini

Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak ütles, et küsimusi ei tekita, kas elektritaksodele võiks välja mõõta eraldi peatusekohad. Mainekujunduslikult peab linnavalitsus seda mõeldavaks.
Küsimus on aga selles, et linn ei pea võimalikuks anda Kontsoni firmale ainuõigust. Kui tuleb teisi elektriautoga taksot sõitjaid, on neil samasugune õigus seal peatuda.

See tekitab küsimuse, kes peaks ehitama peatustesse kiirlaadimisseadme. Ainuõiguse korral teeks seda Kontson, kes loodab Kredexi toele. Ka laadimisseadme kasutamine võib olla tema ainuõigus, kui see töötab näiteks kaardiga. Probleem tekiks aga, kui teised elektritaksod on peatuse täis parkinud ja laadijale ei pääse ligi.

«Seda, et koht on vaba, ei saa me kindlustada,» nentis Haak. «Peame kohtlema võrdselt. Meil on linnas 250 taksot, me ei kindlusta igale neist parkimiskohta.»

Siis võiks lahendus olla, et taksopeatustesse kiirlaadijate paigaldamine jääb linna ülesandeks, iseküsimus, kas ja mil määral Kredex seda rahastab.

Tagasi üles