Supilinna maja arendaja surub linna nurka

Herne 45 hoone sai pikem, laiem ja kõrgem, kui kehtiv detailplaneering lubaks. Nüüd on kaalumisel plaaneeringut muuta. Foto: Sille Annuk

Mitu kuud on Herne 45 majaehitus olnud linnaametnikel pinnuks silmas, sest maja on liiga kõrge, lai ja pikk ning seega ei vasta kehtivale planeeringule, kuid katsed ehitust seisata on liiva jooksnud. Nüüd taotleb arendaja planeeringu muutmist.

Tartu planeeringuteenistuse planeerija Ingrid Perner kinnitas, et selline taotlus on tõesti tulnud ja planeeringumuudatusega taotletakse ehitatud hoone seadustamist. Nüüd on linnavalitsuse ülesanne välja töötada lähteseisukohad planeeringu muutmiseks ning tuleb kaaluda hoone sobivust.

Kuivõrd planeeringuala jääb Supilinna miljööpiirkonda, on planeeringumuudatuse kohta lõppsõna öelda Tartu volikogul.

Keeruline ennustada

Ehkki näiteks abilinnapea Raimond Tamm ütles, et on keeruline ennustada, milline on planeeringu lõpplahendus, võivad pettuda need, kes sooviksid reeglitele ja ettekirjutustele vilistanud arendaja ristilöömist ja maja lammutamist.

Linnavalitsus peatas hoone ehituse oma ettekirjutusega juba märtsis, kuid hoone karp on sellest hoolimata valmis ehitatud. Vaidlused algasid hoone kõrgusest.

Linn arutas Herne 45 hoone küsimust juuli esimesel poolel ja muu hulgas on protokolli märgitud, et arhitektuuri ja ehituse osakond on seisukohal, et «ebaseaduslikult ehitatud hoone maht on Herne tänavasse sobiv ja järgib teiste Herne tänavas paiknevate korterelamute mahtusid. Samuti on osakond seisukohal, et hoone on Supilinna miljöösse sobiv».

Osakond möönab ka, et esitatud projekt vastab hoone mõõtudele ja on nõuetekohane, ent pole kooskõlas planeeringuga.

Samas tekstis on viidatud riigikohtu lahendile ja jõutud järeldusele, et linnavalitsus ei saa arvestada kolmandate isikute esitatud nõudega lammutada omavoliliselt ehitatud hoone: kui ehitis ei riku kellegi teise ega avalikke huve, ei saa teha lammutamisettekirjutust ainuüksi karistusena omavolilise tegevuse eest.

Arutlus on esitatud kolmel lehel ja selles järeldub, et valida on, kas väljastada ehitusluba muudetud planeeringu pinnalt või kaalutlusotsusena praegu kehtiva planeeringu pinnalt.
Herne 45 arendaja Gert Roosaar ütles, et linnavalitsuses ollakse mõistvad ja püütakse lahendada olukorda seaduse järgi.

«Et sentimeetrid paika jookseksid, et naabrid saaksid väljendada arvamust selle koha pealt, kuidas neid häirib, et majal on vundament ja soojustust on pandud. Ega muud ei olegi,» ütles ta planeeringumuudatuse eesmärgi kohta.

Meenutuseks, varem sel kohal olnud ja lammutatud majal oli vundament allpool Herne tänava pinda ning kuna maja oli määratud restaureeritavaks, lähtus sellest ka planeeringus esitatud vundamendi kõrgus.

Maja nagu vorst

Senine planeering lubas majja neli korterit, kuid arendaja tahtvat rohkem. Kui palju siis?

«See on täitsa lahtine. Omanik otsustab, kuidas ta pindasid jagab, see ei ole naabrite määrata,» vastas Roosaar. «Ma ei oska vastata. Kuidas inimesed osta tahavad, see on nii, nagu lõikad vorsti otsast – millist juppi keegi tahab.»

Küsimusele, kas «vorsti» saaks lõigata kuueks jupiks, vastas Roosaar, et vanas majas oli üheksa korterit.

«Miks see peaks häirima, kui teen kortereid rohkem?» küsis Roosaar. «Et Supilinna seltsil ja naabritel õnnestus mitu eelmist omanikku selleni viia, et nad ei suutnud teha planeeringut soovitult, ei tähenda, et mina seda ei tee.»

Kas soovitate ka teistele arendajatele, et ehitage valmis, nagu endale õige tundub, ja küll pärast saab planeeringu ja dokumendid korda ajada? «Teate, ma ei jaga soovitusi. Ma tegelen arendamisega. Igaüks peab toimetama seaduse järgi. Ma ise püüan ka seda teha. Lihtsalt Supilinn on niisugune keskkond, kus on jube raske üldse midagi teha,» vastas Roosaar.

Projekt vs. planeering

Esitatud ehitusprojekt ei vasta detailplaneeringule järgmistes osades:

• planeeringuga oli määratud suurimaks ehitusaluseks pindalaks 175 m², projektis on 194,8 m²;

• tänavapoolse hooneosa alune pind pidi jääma samaks, kuid projektis on hoone 0,4 m pikem ning 1,28 m laiem Herne 49 poolses küljes ja 1,0 m Marja 26 poolses küljes;

• hoovipoolse hooneosa laius võis olla 6,7 m, projektis on laius 7,7 m;

• planeeringuga oli hoone katuseharja absoluutkõrguseks (merepinnast) märgitud olemasoleva hoone kõrgus, umbes 42,6 m, ehitusprojektis on see kõrgus 43,48 m;

• hoonestusala kaugus Marja 26 kinnistust pidi olema vähemalt 4 m, kuid on 3,6 m;

• hoonestusala kauguseks Herne tänavast oli lubatud kuni 19,99 m, ehitusprojektis on 21,15 m;

• katuseräästa kõrguseks oli lubatud umbes 40,3 m, ehitusprojektis on 40,66 m.