Kui sõpradega hängimisest saab üha rohkematele noortele tegur, mis segab koolitööd, kisub ära huvitegevuse juurest ja soodustab riskikäitumist, siis peab linnavõim kuidagi reageerima.
Keeldude asemel aitab kontakt
27. juuli 2012, 22:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linna noorsooteenistuse juhataja Kristel Altosaar täpsustas, et tegelikult on ju tore, kui noored kasutavad neid võimalusi, mis linnaruumis on ja mis ongi neile mõeldes tehtud, nagu näiteks lauatennise lauad.
«Probleemiks muutub see siis, kui noortegruppides osalemine hakkab selle noore inimese elu negatiivselt mõjutama,» ütles ta.
Tartu noorsootöö spetsialistid ja linna noorsooteenistuse töötajad veetsid maikuu õhtud kesklinnas, et selgeks saada, kus noored koos käivad, mida nad seal teevad, kuidas käituvad ja kellega on.
Vaja uut teenust
Vaatluste tulemused olid üsna hirmutavad, eriti alkoholi- ja tubakatarbimise koha pealt. Selgus, et sarnaselt Eesti keskmiste näitajatega tarvitas ligi kolmandik vaadeldud alaealistest alkoholi, umbes sama palju oli ka suitsetajaid.
Agressiivset käitumist ei nähtud, kuid Pirogovi platsil noortega tehtud intervjuud tõid ka selle suure probleemina välja.
Tervise Arengu Instituudi hiljuti avaldatud uuring näitas, et keelamisest, käskimisest ja politseist sellistel puhkudel suurt abi ei ole ning on vaja alternatiivi.
See kinnitas Tartu vajadust uue teenuse, kontakt-noorsootöö järele, mille mõte on pakkuda noorele avalikus kohas kontakti usaldusväärse ja toetava täiskasvanuga, kes oskab toetada noorte toimetulekut, vahendada teavet, aidata noortel püstitada eesmärke.
Sellise noorsootöö sisuks on kontakti loomine nende noortega, kes ei kasuta teisi noorsootöö teenuseid ja kelleni on muidu raske jõuda.
Praegu tehtud uuring on alles esimene samm, läbi uurida tuleb ka teised linnaosad. Lisaks tuleb kohtuda koostööpartneritega – politsei, lastekaitse, kaubanduskeskused, nõustamiskeskused, töötukassa – ja teha selgeks, milliseid ülesandeid ja rolle nad täidavad, kuidas saavad aidata.
Teenuse pakkumisest on praegu huvitatud Tähe noorteklubi, mille kaks töötajat on juba vastavat koolitust saanud, lisaks on Tartus veel paar sama koolituse saanud inimest.
Kaks aastat tagasi tehtud koolitus oli küll mobiilse noorsootöö nime all, kuid klubi juhatuse liige Triin Raudoja ütles, et põhimõtteliselt on see sama. Lisaks õppimisele tuli läbida 144-tunnine praktika, noorsootöötajad lõid noortega kontakte, mida nad Raudoja sõnul hoiavad tänini.
Kas seniõpitust piisab, selgub siis, kui linna noorsooteenistus on lõplikult paika pannud, mida kontakt-noorsootöö teenuselt ja noorsootöötajatelt oodatakse.
Tuleb igal juhul
Katseprojekti rahastamiseks on üks võimalus Šveitsi vabaühenduste fond. Sealt oleks võimalik järgmisel kevadel taotleda raha teenuse väljatöötamiseks ning 2013. aasta sügisel selle väljaarendamiseks ja käima lükkamiseks.
Altosaar ütles, et kaalutakse ja uuritakse ka teisi võimalusi, kuid kui kusagilt väljastpoolt ei peaks toetust tulema, siis projekt selle pärast pooleli ei jää. «Linnale on see oluline teema. Me läheme igal juhul edasi, selle vajadust oleme nüüd täpsemalt mõistnud kui enne selle uuringu tegemist,» kinnitas ta.
Kontakt-noorsootöötaja
Huviorbiiti kuuluvad kuni 26-aastased noored, kes
• käituvad probleemselt, eirates kehtivaid seadusi, või rikuvad raskelt käitumise häid tavasid,
• tarbivad või on tarbinud meelemürke,
• tegutsevad kampades,
• viibivad tegevusetult,
• on ilmselgelt mures või otsivad abi või infot,
• viibivad valel ajal vales kohas.