Päevatoimetaja:
Eili Arula
(+372) 739 0339

Tammeka duubel mängis Floraga viiki

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marii Kangur
Copy

Esiliiga 20. vooru mängus Flora II vastu suutis Tammeka duubelmeeskond välja mängida 1:1 viigi. Mängu kangelaseks tõusis Tammeka väravavaht Karli Kütt, kes tõrjus viimasel lisaminutil Karl Ivar Maari penalti.

Tammeka kodulehekülje teatel algas mäng Flora taktikepi all ja juba 9. minutil oli tallinlastel hea võimalus juhtima minna, kuid Flora ründaja Raido Leokini löök tabas posti. 34. minutil sama mees sarnases olukorras enam ei eksinud ja Flora 1:0 juhtvärav oli tõsiasi.

Mäng polnud siiski ühepoolne - ka Tammeka valdas hästi palli, eriti paistis silma Mikk Valtna. Tammeka ehk parim võimalus sündis 40. minutil, kui Hannes Tiru pääses kaitseliini seljataha, kuid Flora ja Eesti U-19 koondise väravavaht Vadim Gurnik tuli kiirelt väravast välja ning pareeris Tammeka tipuründaja ürituse.

Teisel poolajal näitasid mõlemad meeskonnad sarnaselt esimese poolajaga ilusat söödumängu. 57. minutil suutis Tammeka mänguseisu viigistada. Mikk Valtna mängis paremal äärel ilusa seinasöödu Hannes Tiruga ning leidis madala sööduga karistusalast Geir-Kristjan Suurpere, kes realiseeris võimaluse väravaks.

69. minutil tõi Tammeka II peatreener Ivan O'Konnel-Bronin mängu Kristjan Tiiriku, kes teenis publikult marulised ovatsioonid. Tiirik jooksis Tammeka särgis viimati platsile 2008. aastal ning on viimased hooajad veetnud Luunja ridades mängides.

Tammeka II jääb viigipunktist hoolimata hoidma esiliiga kaheksandat kohta, sest lähim konkurent Pärnu Linnameeskond võitis samal ajal FC Puumat. FC Flora duubelmeeskond jätkab esiliigas teisel kohal.

Tammeka esindusmeeskond kaotas laupäeval Paide linnameeskonnale võõrsil 1:4. Selles mängus kandis selleks korraks viimast korda kaptenipaela Siim Valtna ja oma debüüdi peatreenerina tegi kreeklane Joti Stamatopoulos.

Tagasi üles