Uues linnas laiutasid teaduste tükid

Simon Johansson Rootsi võistkonnast poseeris uhkelt äsjaproovitud lennumasinaga. Foto: Kristjan Teedema

Teaduslinn avas hansapäevad.

Toomkiriku kõrval telkides madistasid esimesel hansapäeval robotid, sai vaadata pea sisse, otsiti moosivarast ning üle selle kõige valgus tuttavlik ja mõnusalt kirbe puusuitsulõhn tõrvapõletamisest.

Kogu päeva linnas ringi liikudes oma kõrgete mustade torukübaratega silma torganud Rootsi olümpiaadivõistkond vaatas üle terve teaduslinna ja nii nagu noortel meestel ikka, tekitasid neis kõige rohkem vaimustust ikka need asjad, mis põrisesid ja liikusid. Kõnealusel juhul siis Tartu Ülikooli näha toodud robotid.

Simon Johansson näiteks sattus vasikavaimustusse värvilisest lennumasinast, mida ta sai ise juhtida, ning poseeris sellega uhkelt nii sõpradele kui kõigile teistele soovijatele.

Rootsis levis muide juba eile uudis, et teine võistkonnaliige, Johan Runeson, võitis pronksmedali ja sai sellega hakkama ajaloolise teoga. Juba kümme aastat polevat rootslased füüsikaolümpiaadidelt ühtegi medalit koju viinud.

Mõtted tulemustel
Lisaks kirjule noorteseltskonnale oli teaduslinnas avamispäeval ka palju linnakodanikke, siiski olid peamised külastajad olümpiaadilised.

Horvaatia noormehed ei suutnud aga päeva väga nautida. Jõudehetkel ajaloomuuseumi ees istudes käisid mõtted ikka veel ümber lõppenud võistluse.

Olümpiaad läks poistel enda arvates nadilt. Grgur Šimu­nic oli kindel, et tulemus on väga kehv, ning võistkonnakaaslane Karlo Šepetanc oli lausa närvis. «Eelmisel aastal olin ma kõige noorem ja ei saanud midagi. Ma ei saa jälle tühjade kätega koju minna!» muretses noormees, kes osales füüsikaolümpiaadil teist korda.

Kogu Eesti-kogemus oli horvaatide arvates väga meeldiv, kuid ühtegi suurt elamust või põnevat üllatust nad siit ei saanud. Kõik olevat üsna sarnane kodumaaga, kui ilm vaid soojem olnuks. «Ja väga palju on blonde inimesi,» mainis Šimunic, kelle pikk pats oli ka muide üsna heledapoolne.

Tudengeid jahtimas
Ajaloomuuseumis sees oli õhkkond pisut «näljane». Seal olid mõned maailma tippülikoolid – Massachusettsi Tehnoloogiainstituut, Oxfordi Ülikool, Singapuri Riiklik Ülikool –, samuti Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool endale olümpiaadil osalejate hulgast tulevasi tudengeid jahtimas.

Mingit rebimist karjääripäeval ei toimunud, kõik oli äärmiselt tsiviliseeritud ja õhkkond akadeemiline. Huvilistele noortele jagati voldikuid ning koolide agarad esindajad vastasid kümnetele küsimustele. Konverentsisaalis said kõik koolid ennast veel ka eraldi ettekandega tutvustada.