Vaatamise ja nägemise kool igaveses kevades

Erik Ruusil aitab Palamuse muuseumi õuel Oskar Lutsu kehastada Anne-Ly Soo jumestus ja Toomas Hõraku kujundus. Foto: Raimu Hanson

«Nõiutud kevades» kohtub kirjanik Oskar Luts oma tegelaskonnaga. Unenäoline tragikomöödia võib painata nii Lutsu ja tema «Kevade» tegelasi kui ka vaatajaid, kes on üleküllastunud tootside-teelede stereotüüpidest.

«Kevade» on üks enim ikka ja jälle lavale toodavaid teoseid eesti kirjanduses. Lisaks on eestlaste ühismälus juurdunud Paunvere pildikesed Arvo Kruusemendi filmist.

Sel suvel mängitakse Palamuse muuseumi õuel jälle «Kevade» ainetel valminud lavateost. Õnneks on see «Kevadest» inspireeritud Toomas Suumani autoritekst, mis tagab lavastusele uue vaatepunkti.

Madis Kalmeti lavastatud «Nõiutud kevade» on osa kolmiksündmusest «TeMuKi suvi Palamusel». Teatri-, muusika- ja kinosündmusi ühendav kultuurisuvi tähistab Lutsu 125. sünniaastapäeva ja «Kevade» ilmumise 100. aastapäeva.

Paunvere koolis

Lavastus tegeleb «Kevade» loodud arhetüüpidega. Tegevus käib koolis, kus õpetatakse nägema ja vaatama.

Õpilasteks on loomulikult Toots (Indrek Ojari), Teele (Maarika Mesipuu), Kiir (Argo Aadli), Visak (Mart Toome), Tõnisson (Bonzo) ning harrastusnäitlejad, kes kujutavad ülejäänud klassikaaslasi. Lisaks õpetatakse «Kevade» lugu uue nurga alt vaatama publikut.

Õpetaja Lauri ja korraldaja rolli täidab Alo Kõrve, kes mõjub oma läikiva vesti ja kikilipsuga salapärase mängujuhina.

Palamuse õuele satub ekslema kirjanik Oskar (Erik Ruus), kes läheb klassipäevikusse kirja kui «eikeegi eikusagilt». Oskar on unustanud, kus ja kes ta on. Koolis saab ta nimeks Arno. Oskar hakkab vaikselt aimama, et tunneb kusagilt oma kaasõpilasi.

Lavastuses elustuvad kõik need tuntud Tamasseri raua, Kiire saapanööpide ja Tootsi pruudi tantsitamise lood, kuid see on veidi pea peale pööratud, nii näiteks kasutavad tegelased üksteise repliike.

Tegelased on oma arhetüüpses olemuses kinni, nad teavad, missugused nad olema peavad ja mis neist tulevikus saab. Tõnisson peab paksu poisina kogu aeg leiba ja pekki sööma, linalakk Teele oma tihedate rotihammastega kaunilt naeratama.

Ka kirjanikuhärra Luts tunneb igavese kevade painet. Ta on loonud tegelaskujud, kes on jäänud inimeste mällu väga selgelt ka sada aastat pärast teose esmailmumist ja kes on vangis iseenese ilmekuses.

Chagall ja Luts

Lavastusse on püütud  tuua ka laiemat kultuuriruumi. Seda esindab kunstnik Marc Cha­galli (Aaro Tralla) tegelaskuju, kes tagaplaanil kogu lavastuse vältel maalib ja mõtiskleb.

Chagall ja Luts on mõlemad sündinud aastal 1887, Chagall Vitebskis ja Luts Palamuse kihelkonnas. Lavastus mängib mõttega, et ehk kohtusid mehed Vitebskis, kus ka Luts on veetnud osa oma elust ja muu hulgas abiellunud.

Seos Chagalliga jääbki vaid peeneks ja sügavamalt välja arendamata vihjeks. Kunstnik mõjub kujunduselemendina, samuti leidub lavastuse kujunduses vihjeid Chagalli loomingule.

Muuseumi õuele loodud lavakujunduses (Toomas Hõrak) on ka Lutsu loomingule viitavaid dekoratsioone. Keset mänguplatsi kõrgub suur kuhi kapsaid, näha on veripunane gloobus ning Chagalli-sinised aialipid ja viiul, mis ühtlasi viitab Arno muusikaarmastusele.

Põnev leid on Imeliku kandlemängu ülekandmine puhkpillimuusikaks. See on antud kuueliikmelise orkestri Hällist Hauani hoolde.

Madis Kalmeti lavastus «Nõiutud kevade» on mälestussammas Oskar Lutsule ja tema «Kevadele». Mängud selle jutustuse teemadel panevad mõtisklema autori ja tema loomingu iseseisva edasielamise üle. Vaatamise kool Palamusel suunab vaatama arhetüüpidest kaugemale.

Lavastus Palamusel

• MTÜ Look esietendas 14. juu­lil Palamuse muuseumi õuel Toomas Suumani unenäolise tragikomöödia «Nõiutud kevade».

• Lavastaja Madis Kalmet, kunstnik Toomas Hõrak.

• Järgmised etendused on täna kell 13 ja homme kell 20.

Allikas: MTÜ Look