Emajõe äär täitub kunstiga

Kunstilinna ülem Imbi Kruuv ütles, et Emajõe-äärsest kunstnikkonna tegevusest võib sündida omaette väike festival hansapäevade sees. Kruuvi kõrval maaliv Peeter Krosmann ainult mõmises seda kuuldes rahulolevalt. Foto: Sille Annuk

Reedel algavad Tartus uuriva loomuga hansapäevad. Lõpuks ometi saab Emajõe kaldal näha maalijaid ja joonistajaid. Igaüks võib minna kunstnikule külje alla ja uurida, kuidas värv lõuendile sattudes veepeegelduseks muutub või miks üks pliiatsijoon paberil vormi omandab ja teine mitte.

Hansapäevadel kerkib Emajõe paremkaldale kunstilinn, alates Kaarsillast ja lõppedes Tasku ees. Nii laupäeval kui pühapäeval leiab just sealt kunstnikke, kellele on looming eluviis ning keda jälgides saab natuke aimu, missuguse tee looja läbib, enne kui taies küps.

Kaldapealsel tegutsevad ateljeed ja töötoad nagu väikesed pesakonnad, pakkudes huvilistele lühikursusi ja vestlusringe. Keskenduda võib keraamikale ja disainile, rõõmu tunda käsitööst ja tekstiilist, restaureerida kaasatoodud mööblitükki, luua puuskulptuuri, süüvida kehamaalinguisse.

Tartusse sobiv

Lisaks Tartu tegijaile on kohal Jõhvi, Pärnu, Haapsalu ja Valga kunstnikud ning välistudengidki.
Kunstilinna ülem Imbi Kruuv imestab, et on tõesti uskumatu, et Tartu varasematel hansapäevadel pole kunstilinna veel loodud, kuigi tänaval maalimisest on räägitud küll ja küll.

«See nii sobib Tartusse!» sõnas Kruuv. «Tartu on Pallase ajaloopärandiga linn, väga paljude kunstikoolide ja boheemlaste linn ning linn, kus voolab Emajõgi ja kus on kaunis jalakäijate puiestee. Ainult meil on see kõik olemas.»

Tema sõnul on juhuste hea kokkusattumine seegi, et parasjagu on kunstimuuseumi viltuses majas üleval suplejate näitus ning et Tartu kesklinnas leiab hansapäevadel aset triatlon, mis tähendab, et ujujad on otse jões ja maalijad selle kaldal.

Kunstnik Peeter Krosmann seadis juba nädala algul Emajõe äärde oma molberti prooviks üles, maalib õues enda sõnul sageli.

«Suvel kohe peab maalima, muidu võib juhtuda, et talvel lõpevad värvid otsa,» lausus Krosmann ning selgitas: «Suvel ju õpid, segad ja kinnistad endale neid värvikooslusi. Ja mida oled suvel õppinud, seda meenutad talvelgi – näiteks sooja sillavarju või voolavat jõetooni! Talvel võivad need toonid jõuda hoopis mõne abstraktse töö peale ...»

Tartu hansapäevade meeskonna pealik Ants Johanson ütleb, et temagi igatseb väga näha vaatepilti, mil Emajõe kallas on maalivaid kunstnikke täis, nii nagu Seine’i ääres Pariisis.

Kinolinn ja teised linnad

Peale kunstilinna seab end Tartus üles teinegi uus linn – kinolinn. See paikneb Tartu loomemajanduskeskuse õuel ning seal saab päeval õppida multifilmi tegemist ja õhtuti vaadata armastatud Eesti seiklusfilme.

Kõik teised linnad – jaanilinn, jõelinn, lastelinn, teaduslinn ja raualinn – avatakse samuti. Laat on endiselt kõige süda ja traditsiooniks on kujunenud seegi, et Tartu linnapea annab õnnistuse järgmisele hansa pruutpaarile.

«Kui midagi soovida, siis seda, et inimesed tuleksid välja ja muudkui lustiksid, nii teisi vaadates kui ise kõikjal kaasa lüües,» lausus Ants Johanson lõpuks.


Kas teate?

Hansa tähtsündmused
Reedel, 20. juulil
• Kell 12 Raekoja platsil uurivate Tartu hansapäevade avatseremoonia ja Tartu füüsikapealinnaks kuulutamine.
• Kell 20 Antoniuse õue laval hansapäevade avakontsert koos TÜ Viljandi kultuuriakadeemia esinejatega.
Laupäeval, 21. juulil
• Kell 12.30 raualinnas (Tasku ja Dorpati vahel) Tartu kutsehariduskeskuse ralliauto rattavahetusvõistlus.
• Kell 13 Raekoja ees Austraalia koori Wayfarers kontsert.
• Kell 15 Raekoja platsil hansapulm. Tantsud ja rahvalikud mängud Antoniuse õue laval.
• Kell 15 maalinnas (Pirogovi platsil) kratitegu.
• Kell 22 iiri-eesti kontsert Antoniuse õuel.
Pühapäeval, 22. juulil
• Kell 12 maalinnas (Pirogovi platsil) Jan Rahmani näitemäng «Varetepalu» Kanepi harrastusteatri esituses.
• Kell 19 jõelinna Holmi saarel ehk Atlantise restorani kõrval murukontsert – Apelsin, Supernova ja Ivo Linna.

• Teave www.hansapaevad.ee.